esmaspÀev, 30. aprill 2018

Rafael

Rafael

Mul sÔidavad siin rongid.
Paar igatsevat vilistust ja mĂŒrin,
siis jÀlle vaikus, Ôrnroheliste lehtede sillerdus vaid.
Keedan vastu hommikut paar muna, siis vÀike puder, palju vett.
Ja palved. Viimasest joomingust on olemine veel habras.
Saatsin piiskopile sĂ”imukirju, nĂ€ppisin ĂŒht naist.
Selle joomingu kĂ€igus lĂ€ksin viie inimesega tĂŒlli.
Üks sĂ”imab mind saatanaks, raisk. Tunnen sĂŒĂŒd,
ei tunne sĂŒĂŒd. Ma ise kannatan selle all kĂ”ige enam.
Mul on oma enesekesksusest enamvĂ€hem kogu aeg sĂŒda paha.
Inimesed arvad, et olen paha, aga Jumal, minu Jumal seda nii ei nÀe.
Jumal on mu arm, mu ainus, PĂŒha Vaim! Ja siis veel tema.
Millised on ta silmad, kui ta nÀeb, et olen jÀlle purjus!
Olen ĂŒksi, ĂŒksi, nii kohutavalt ĂŒksi!
Kogudust mul enam pole. Raisk! Ja mis munk ma ka olen.
Aga nĂŒĂŒd aitab, ĂŒks vĂ€ike kohv ja siis hakkan Masingut lugema,
istun oma laua taha nagu vana Masing ise. Voh nii. Jeremija!
VÔi vahiks enne veidi porri? Ahh, lÀhen vaatan, mis sÔbrad teevad,
Joakim ja tema naine.
Nemad on ometi tÀiskasvanud inimesed.

*

Anton

Ma ei tea, mida nĂŒĂŒd teha. Kas rÀÀkida oma naisele vĂ”i ei?
Ah, me teeme Lolaga nĂ€dalase moratooriumi. KĂŒlmutame oma Ă”nne.
Ainult mÔneks ajaks, ei saa ju niimoodi seljataga petta!
Aga ma olen nii armunud. Mu kullake! Tahaks pista oma pea su hÀbemeluule,
puhata seal, suudelda su pÔlve, raseerida hÀbet. Mu lepitus. Kuidas sa vÔtsid mind vastu,
vĂ”tsid mu kaissu, kui olin sisemiselt verest tĂŒhjaks jooksmas,
nii mÔttetu nÀis kÔik. Vein voolas sinu sÀÀrimööda alla, selle suudlesin kÔik Àra.
VÀljastpoolt nÀib see meie lugu nii Ôudne, vÔib-olla ei lastagi meil siin linnas elada.
Peame kolima Haapsallu, ostma vÀikse maja vaatega merele. Aga seestpoolt,
seestpoolt on see kÔik nii ilus, seda pole vÔimalik seletada, mis meid seob.
Me ei pea isegi rÀÀkima. Me peade kohal kiherduvad erilised antennid,
vÀrvilised hellad tundlad, kosmilised krimblid, millega haistame teineteisest kÔik.
Ahh, kui magus sa olid eile tagant, mu Ôrn hirveke! Millal sa juba kirjutad?
Aga ma ei saa sellest kÔigest oma naisele rÀÀkida,
ma tean, et ta saab vÀga haiget.

pĂŒhapĂ€ev, 29. aprill 2018

Kevad

TĂ€na sain meie uue Munga tĂ€nava ateljee, minu jaoks pĂ€ris esimese ateka vĂ”tmed kĂ€tte. Tartus oli esimene Ă€ike. Eile riisusime L-iga Aleksandrite kiriku aias lehti, laps jooksis ĂŒmber kiriku ja kĂ”rvalasuva mĂ€nguvĂ€ljaku vahet. Kevad mĂŒttab kolinaga.


lÔokannused kiriku aias


 Evar on vĂ€gev, minu arust geniaalne artist
 PĂ€rast Vennaskonna kontserti leidsin palitu kĂŒljest haaknĂ”ela
 Glittermuda Herne tĂ€nava aias
 NĂ€itus
 Mihkel, suure pere isa, katoliiklik idĂŒll :-)
 Mihklil ja KĂ€rdil on hĂ€sti
 Esimene pikne
NaabritĂŒdrukud koos multikat vaatamas

 Paar minu vana pilti Herne tĂ€nava hoovis
(Jaak Kikase fotod)








laupÀev, 28. aprill 2018

27. aprill

 Kui lahe oli vaadata, ja selles oli justkui midagi imelikku, et kamp noori lĂ”busaid kutte ei ostnudki Ă”htusel ajal poest alkoholi, vaid kohvi, puuvilju, Coca Cola't ja mahla.

28. aprill

Kuna aju ei tuvastatud nutitelefoni sumedat Ă€ratusemeloodiat Ă€ratusena ja magab edasi (vĂ”i tuvastab, aga see ei kĂ”la tema jaoks piisavalt veenvalt ja laseb sest  lahti), siis nĂŒĂŒd ostsin pĂ€ris vanakooli Ă€ratuskella. Tulin teadvusele siiski pisut varem, telefoni maheda pala peale vist kraad Ă€rksamaks ja pidin juba pettumusega pooluimas vanduma, et see pilapoest ostetud kell ei töötagi, kuni see peletis Ă€kitsi ĂŒĂŒrgama hakkas ja mina voodist ehmatusega ĂŒles kargasin. "Tirrrrr!" Õudne kĂŒll, aga töötab. Nii et olen Ă”nnelik oma uue kellaga.
*

Paar asja, mis ĂŒhendab armukadedaid ja salakadedaid naisi, kes igatsevad sul tegelikult vaipa jalge alt tĂ”mmata (mida noor ja naiivne ĂŒldse ei mĂ€rka): inimene, kes seltskonnas koheselt sulle kĂŒlje alla kargab, on ĂŒlisĂ”bralik ja vĂ€ga uudishimulik. Pakub oma n-ö usaldusvÀÀrsust. Teiseks tĂŒkivad nad kĂ”ik sulle kingitusi tegema ja omi vanu asju ja riideid sulle selga toppima. PĂ€rast nĂ€ed hullu vaeva, et energeetikast lahti saada. MĂ”tlen tagasi, see viimane ĂŒhendab neid kĂ”iki, esimene ka.
*

L. Kunagi oli sellenimeline ƥampoon vist. TÀnu temale tean, mida tÀhendab kÔnekÀÀnd "madu pÔues soojendama".
*

MĂ”ned naljatavad, et mis rahvusloomi taga aetakse, ja miks peaks inimese eeskujuks olema mingi loom. Loomad on vĂ€gevad alateadvuslikud sĂŒmbolid, mul on elus olnud looduses seoses oma elukĂ€ikudega teatavate loomadega tĂ€iesti maagilisi ja tĂ€henduslikke hetki, mis jÀÀvad saatma ja mingit rolli mĂ€ngima. Taaskohtumised ja mĂ€rgid. TĂ€na nĂ€gin unes midagi tĂ€iesti uut - rÔÔmsat sĂ”bralikku ahvi, kelle vanaema oli ostnud ja kes ronis mu Ă”lale, teatasin, et ohh, olen alati endale ahvi tahtnud. PĂ€rast mure, et tema peremees ei jĂ€taks alati kaasaskĂ€ivat looma (kes nĂŒĂŒd oli vĂ€liselt pigem kass) hajameelselt pimedasse keldrisse luku taha. KĂ€isin ja kontrollisin ĂŒle. Lahe, hakkasin kohe netis sĂ”bralike ahvide kohta vĂ”imalikku unenĂ€osĂŒmboolikat uurima. :)
Üks osa on seotud tegevusega FBs. PĂ€evad lĂ€bi enamasti vaikin vĂ”i rÀÀgin ainult lapsega, aga nii kui Facebooki lahti teen, hakkab kohe mingi mulin pihta, nagu see olekski ainus suhtluskanal, side maailmaga. NĂ€ost-nĂ€kku niisama suhelda eriti ei viitsi ka.


Siit tulevad Peeter ja Aare, n-ö "paremÀÀrmuslane" ja "vasakÀÀrmuslane".






kolmapÀev, 25. aprill 2018

21. aprill

Üks jutustab amor fatist, saatusearmastusest - kĂ”ik, mis meiega juhtub, on millekski hea, kannatused kasvatavad ja see sisendab rahu. Teine Ă€igab kĂ€ega, et ahh, pole siin elus midagi saatuslikku, millele inimene ise vastu seista ei saaks, isegi kui ta teab, et sureb viie aasta pĂ€rast vĂ€hki, on tal piisavalt palju aega ja valikuvabadust, mida ĂŒlejÀÀnud eluga ette vĂ”tta. Saatusearmastus seegi.
"Amor fati: let that henceforth be my love! I do not want to wage war with the ugly. I do not want to accuse, I do not want even to accuse the accusers. Looking aside, let that be my sole negation! And all in all, to sum up: I wish to be at any time hereafter only a yea-sayer!”
 "By the way, I am possessed with a fatalistic "devotion to God" - I call it amor fati, so that I would step into the jaws of a lion, not to mention - -" Fr. Nietzche. TĂ€iesti kristlase jutt justkui (vĂ”i budisti), kuigi amor fati kontseptsioon vist sofistidelt laenatud ja edasi arendatud. Kas saab rÀÀkida kristlikust Nietzchest? 

25. aprill

Mu arust lahe dokk, mida lapsega koos vaadata. Tal praegu palju suuri kĂŒsimusi, kuidas ikka maailm tekkis ja kuidas sai ĂŒrginimesest inimene. Mul ka vĂ€ike valgustus igas pĂ€evas. Loodusliku valiku ja evolutsiooni teema justkui lihtlabane, aga aju ĂŒhendas praegu Ă€ra sisuliselt ĂŒhe lihtsa seose (mida oled samas muidugi alati teadnud; ja siin on kĂŒll metsikud lihtsustus ja ĂŒhe hetke vĂ€ljavĂ”tt aga) - mitte et ĂŒhed kohastusid ja teised ei kohastunud ja surid katastroofide ja jÀÀaja tulekul vĂ€lja, vaid just see jutt vĂ”i lause: meie (mingid vĂ€iksemad loomad) jĂ€ime ellu justnimelt TÄNU dinosaurustele, kehvem pidi aja jooksul muutuma pisemaks, vĂ€ledamaks, sofistikeeritumaks, pĂŒsisoojaseks, teravdama ja arendama oma tajusid, peituma jahedasse ja pimedasse kaljulĂ”hesse (ja mingid imetajad jĂ€id ellu vees), kui vastas oli niivĂ”rd suur ja ebavĂ”rdne massiivne tohutute lĂ”uapĂ€radega elukas, kelle kĂ€es oli vĂ”im ja kes EI olnud sunnitud pika aja vĂ€ltel suurt teisenema. Meie oleme need looduse kavalantsud, oma kaugete esivanemate haprad sofistikeeritud jĂ€reltulijad. Kui su elus vĂ”i sus eneses on midagi sinust vĂ”imsamat ja tumedamat, mis sind murrab, ja samaga ju ei saa, siis ole ise teistsugune, peenene, muudkui peenene ja teisene ja arene ja astu vĂ€lja... ja edasi tekivad juba miskid omad inside seosed kurjuse probleemi teemal. Kes tahab kesta, peab muutuma. Maailm on ikka imeline, kĂ”ik on areng. Ja mingid faktilised pĂ”hiasjad (kuigi ka evolutsiooniteooria on teooria, eks), on nii geniaalselt lihtsalt, et sa ei pane neid sisuliselt tĂ€helegi. Ühte ja sama asja vĂ”ib korduvalt taasavastada, kasvĂ”i seda, et ahhaa, mul selge on A. 

https://www.youtube.com/watch?v=StqZI9pMq0U&list=FLCz6IxOPD4i0r--zeEuL8Cw&t=1388s&index=1



teisipÀev, 24. aprill 2018

Kummaliselt liiguvad energiad. On olnud kehvemad ajad, vĂ€sinud olemine. PĂ€evarĂŒtm segamini, öösiti istun viieni ĂŒleval ja tĂ”lgin vihikusse vanakreekat, sellega juba kiire, kĂ”rvale chatin vahel Facebookis mĂ”ne sĂ”braga. TĂ€na tegin öösel ladina keele koolitöid. Tahtsin juba magama minna, aga siis jĂ€i laps haigeks, oksendas mitu korda. Asjatasin temaga ja und ei tulnudki enam. SeejĂ€rel jĂ€in telefonis sĂ”brale P. E.-le internetist naljakat sĂŒnnipĂ€evakaarti otsima ja lĂ€kski Ă”ues valgeks. Kooli ei jĂ”uagi, kahju huvitavast loengust ilma jÀÀda, neist M. L.-i innustavatest lugudest. Olen hoopis vĂ€ikses palavikus lapsele hea. Ja nĂŒĂŒd on jĂ€rsku tohutu energiatulv peal, nagu oleks ĂŒle tĂŒki aja eitea kust talveunest Ă€rganud - kĂ”igepealt metsik söögiisu, hakkasin joonelt sĂŒĂŒa tegema; siis tahaks pesu Ă€ra triikida (ei viitsi sellega kunagi eriti tegeleda, kĂ”ige igavam tegevus), koristada, tĂ”lkida, lugeda, igasugust tööd teha... Kas unetus teeb maniakaalseks vĂ”i kĂ€is miski muu positiivne nĂ”ks Ă€ra kuskil sfÀÀrides (misiganes vĂ€lis- vĂ”i sise-)? Igatahes ĂŒritan pĂ€eval mitte magada ja oma unerĂŒtm paika saada. Aga Ă€ra sa hĂ”iska...
Huvitav on jĂ€lgida, kuidas olemine on, kuidas sĂŒsteemid pĂ€evade lĂ”ikes muutuvad.

pĂŒhapĂ€ev, 15. aprill 2018

MĂ€rkmeid

30. mÀrts

1) Emme, kust raha saadakse? Ma tean! Tuleb poodi minna ja seal antakse inimestele raha.
2) Kuule, kui sa poodi lÀhed, kas sa jÀtad oma telefoni koju? Ma arvan, et sa pead telefoni ikka minu kÀtte jÀtma, sest kui poodis sulle helistatakse, siis poodi-inimesed kuulevad ja sa pead vaikseks panema.

6. aprill

TÀnasest linnaskÀigust:
1) Mulle meeldib hambaarsti juures. Ikka jĂ”le pĂ”nev on, mis tehakse. Tahaks kĂ”igest aru saada, aga kahjuks peab oma fantaasia, aistingute ja mingisuguse kreeka keele oskuse pĂ”hjal erialaterminitest tuletama ja ette kujutama, mida parajasti tehakse. Tahaks nĂ€ha seda protsessi. Teiseks fĂŒĂŒsiline kontakt, hea, kui keegi tegeleb. PĂ€rast kĂŒsin hĂ€sti palju kĂŒsimusi röntgeni pĂ”hjal jms. Arve 71 eurot, jĂ€rgmiseks korraks aeg kinni.
2) Õnnetunne Pauluse kiriku raamatupoes religioosse kirjanduse keskel (Ostsin Tillichi raamatu ja veel midagi). Mind ikka tĂ”mbab kogu see vĂ€rk, nagu magnetiga. Tahaks olla hullult usuga seotud inimene, aga kahjutunne, et pĂ€rinen hoopis teisest keskkonnast ja hĂ€bi oma teadmatus(t)e pĂ€rast.
3) Ostsin lapsele "Hiina poest", st UniversaalUniversumist ksĂŒlofoni. Nimelt kategoriseerib laps kĂ”ik Aastaga seotud asjad ĂŒhtselt Hiina alla, Aasia restoranid, Jaapani multikad vĂ”i vĂ”itluskunstid, India sitari muusika vms on tal kĂ”ik hetkel Hiina. Pean talle kultuuriprogrammi tegema, koolitama last asjus, mis mind paeluvad.
4) Mingi seesmise Ă”nnetunde peale tĂ€rkab mĂ”te, et peab DĂŒreri "Melanhoolia" FB taustapildiks panema. Kummaline inimene ikka. Ah, ei hakka.


10. aprill

Kes on targad, ei pruugi olla head. Head ei pruugi olla targad. On sĂ”brad, kes sinu elust osa saada tahavad siis, kui sul lĂ€heb hĂ€sti; mĂ”ned tulevad suisa sinu kohta endale vĂ”tma. On sĂ”brad, kes ilmuvad vĂ€lja, kui sul lĂ€heb halvasti. On vaenlased, kes ilmuvad vĂ€lja, kui sul hakkab kiiva kiskuma. Ja siis on need, kes alati kuskil ohutus kauguses sĂ”bralikult virvendavad, aga Ă€ra ka ei lĂ€he. Ja mĂ”ni peaaegu vÔÔras, kes tĂ”ttab hĂ€das pĂ”hjalikku nĂ”u andma, ise midagi vastu soovimata. On mĂ”ni, kes sinuga millegipĂ€rast tohutult sĂ”prust otsib, sinuga imelikult on hea on, aga intuitsioon ĂŒtleb, et sa isegi ei meeldi talle. Jah, see ei peta, armukadedus ja salavimm. On mĂ”ni, kes sinuga hirmus halvasti ĂŒmber kĂ€ib, kannatuste pĂ”hjustamise lĂ€bi hinge ja tahtejĂ”udu kasvatab, aga intuitsioon ĂŒtleb, et pagan, ta hoolib. Ei imesta siin elus millegi ĂŒle, kĂ”ike saab nĂ€ha. Reetmist, petmist, andeksandi. Laabumist ja luhtumist. "SĂ”brast saanud vaenlane - vĂ€rske toitki roiskub solgiks. Kurja vilju ise lĂ”ikad, kindel varjupaik vaid headus!"

12. aprill 

Kaunis meloodias, pillimĂ€ngus on vĂ€ga palju toone, ometi pĂ”hineb see nootide ja löökide tĂ€psusel. Kristlik teoloogia on ĂŒks laialivalguv ja hĂ€gus teadus, ometi tugineb see distsipliin kindlatele baasuskumustele. Elusloodus on lakkamatult edasikanduv ja metsik, ometi on igal putukal ja lehekesel oma kindel geomeetria, igas seemnes oma kood. Armastus vĂ”iks tĂ€hendada vĂ€ga suurt vabadust, ometi on selles kord, armastusetegu on segu lĂ”putust suurusest ja tunnetuslikust tĂ€psusest. Nii kĂ€ituda on tihti keerulisim ĂŒlesanne... Pettuda eneses oma vĂ€iksuse ja disharmooniliste emotsioonide tĂ”ttu, jah, sellises olekus on midagi tĂ”eliselt jumalakauget.
See, kes lausus minu meelest kauneima lause, mille vĂ”tsin isegi oma motoks: "lĂ”ppkokkuvĂ”ttes jooksevad kĂ”ik asjad ikkagi ĂŒhele peenele nĂ”elaotsale kokku: mis on Ă”ige sĂŒdame jaoks, mis kasvatab sĂŒdame suureks ega jĂ€ta teda kiduma", on mind jĂ€tnud (vĂ”i mina tema). Jah, me jooksime nĂ”elaotsalt maha, plaat ei mĂ€nginud enam.


13. aprill

öösel feispukki vaatan kuni lihtsalt hakkab paha
nĂ€pin tinderit und ei ole ĂŒhtki meest ei taha
endast instagrammi voodis ĂŒhe pildi panin just
Ă€rkan kohe vaatan kes mind laikis tere hommikust
kes meist dostojevski teisikustki miskit enam teab
aega lugeda ei ole sÔrm vaid mööda delfit veab


selle zuckerbergi kÀes on kogu informatsioon
mis ma sÔin ja kus ma kÀisin mis on minu missioon
(ka mu vanaema teab ju millal Ôpin millal joon

kogu internet on suur ja armas turvalisustsoon)
tööl on inimestel igav siis nad kohe vaatavad
netist uudist mis saab homme usast ja venemaast
ka ma tean mis inimesed palgalÔhest arvavad
einstein ĂŒtles nĂŒĂŒdsest vĂ”ivad naistel karvad kasvada
seda sama kuskil netis ju vist buddha ĂŒtles ka
kÔige tÀhtsam on et sina iseennast armastad
aga mul ei ole oma elu pole armastust
ainult internetist saan ma sotsiaalset lohutust












Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.