pĂŒhapĂ€ev, 28. veebruar 2016

Lumememm

Meie lumememm Viljandi aias. Töödejuhataja vÀike Linnart on pildilt puudu.




Kas ma praegu seda lÔputööd kaitstes olin juba "Padjaraamatut" nÀinud?




Minu tÀnaöine unenÀgu.

KÔigepealt asjaolu, et Àrkasin unest fotoka klÔpsimise hÀÀle peale.
Lendasin langevarjuga, ma ei tea, kas oma lustiks, ja siis tuli jĂ€rsku meelde - vĂ”i oligi niisugune teatraalne maandumine otse minu lĂ”putöö kaitsmisele juba ette planeeritud eesmĂ€rk - seda ma ei mĂ€leta. Niisiis, maandusin ĂŒlikooli juurde, astusin ĂŒhe ruumi uksest sisse, kus istus komisjon, teiste seas kindlasti Marju LepajĂ”e ja Jaan Kivistik, ĂŒlejÀÀnutest jĂ€i meelde ainult mingisugune kohalolev energia. SeejĂ€rel heitsin riided Ă”lgadelt maha, keerutasin oma alasti keha modelli kombel komisjoni ees, et nĂ€idata oma selga, hoides ainult rinnahoidjat ees, seejĂ€rel pöörlesin kerge liigutusega seljaga komisjoni ette, ĂŒks pĂ”lv maas, langetasin pea ning eemaldasin ka rinnahoidja. Minu selga ja kĂ€eselgu kattis tĂ€toveering.
Marju LepajĂ”e, talle omases iroonilises kĂ”nepruugis, tegi mĂ”nuga otsa lahti umbes niimoodi: "Nonii, studiosa Viin, kuidas te kĂŒll julgete niisuguse tsirkusega ĂŒlikooli korda rikkuda ja ennast akadeemilises keskkonnas alasti kiskuda?" Kivistik muheles niisama irooniliselt ja kerges ĂŒleolekus kaasa. Terve komisjon pugistas naerda.
Nii ma siis istusin seal kummargil olekus, lastes kĂ”rvust mööda komisjoni sissejuhatuse, ise aga Ă€revalt mĂ”eldes oma eesseisva kaitsekĂ”ne peale. Kivistik mĂŒksas mind naeratades selja tagant ja ĂŒtles toetavalt: "Ole nĂŒĂŒd rahulik, Ă€ra nihele."
Sissevaade minu muremĂ”tetesse, kus on omajagu unenĂ€oabsurdi:"Mida ma siis ĂŒtlen neile? Kaitsen oma lĂ”putööd selle tĂ€toveeringuga ju ainult seetĂ”ttu, et eelmisel aastal kaitsesin ĂŒhe teise asjaga, nimelt kujundasin eurosid. Ja kuna ma siis eriti palju maalida ei viitsinud vĂ”i ei uskunud enesesse, niisiis nĂŒĂŒd polegi mul muud vĂ€lja pakkuda kui see vana, kahekĂŒmnendate alguses tehtud tĂ€toveering, mille ma ise oma seljale joonistasin. Oleks siis vĂ”inud ikka kolossaalse meistriteose valmis maalida, oleks neile tĂ”ega silmad ette teinud. Ja millest ma kĂŒll rÀÀgin neile selle tĂ€toveeringuga seoses, see on nii isiklik, ma olen nendest asjadest ammu vĂ€lja kasvanud. See on nii naiivne. Nagu see Undi raamatki, millele ta oma nooruse kogenematuse pĂ€rast hĂ€bi tundes nimeks panigi "Naiivne romaan". Ja ausalt öeldes ma ei mĂ€letagi enam unenĂ€ost, mis seal selja peal tĂ€pselt oli. See oli igatahes vĂ€ga diip. Mingid tekstid ja kirjad. Ja kindlasti ĂŒks suur liblikas keset selga. Mida see liblikas pidi kĂŒll sĂŒmboliseerima. Kas ma viitasin Fowles´i "LiblikapĂŒĂŒdjale"? Kas ma praegu seda lĂ”putööd kaitstes olin juba "Padjaraamatut" nĂ€inud? Nad kindlasti kĂŒsivad seda. Ja siis kĂŒsivad nad veel: "Mis te selle kunstiteosega kĂŒll pĂ€rast ette vĂ”tate, mis sellest saab?" Ja ma vastan neile:"Ah, ma panen selle oma selja pealt pesukappi Ă€ra riiete vahele, siis kui olen ĂŒkskord Ă”nnelikus abielus."
Kostub fotografeerimist. JĂ”uan veel mĂ”elda: "Oot, miks ma seda ĂŒldse kaitsen, kui ma ĂŒkskord juba kaitsesin oma kunstikooli lĂ”putöö Ă€ra? Aga ma olen ju hoopis Tartu Ülikoolis... Kuidas ma sain ise oma selga tĂ€toveerida? Mis seal seljal kĂŒll oli? KĂ”ik lĂ€heb meelest..."
Aare ĂŒtleb: "Sa magasid nii naljakalt, see "Filosoofia lugu" kĂ”rval. tegin sinust pilti.
Olime just kÀinud saunas ja sain Aare emalt nÔukaaegseid komplekte kasutamata sooja pesu. "Kuidas seda vanamuttide pesu nimetatigi?"
Aare: "Keskea rÔÔmud" vist. smile emoticon
26.02, Viljandi

TĂ€issuvi



Siis kui inimene on viimaks oma Ă”nne leidnud, saab ta aru, kui palju on teha, kui palju tahaks teha, ja tunneb kahetsust raisatud aja pĂ€rast ja selle pĂ€rast, kui vĂ€he aega on tal jÀÀnud, aeg libiseb ĂŒha kiiremini kĂ€est...

Rongis kÀitumise juhised



Rongis kÀitumise juhised:
1. Kui oled paks, siis toeta seljatoele.
2. Kui oled kÔhn, siis toeta kepile.
3. Kui su jalad kannavad, siis lahku rongist jooksuga.
4. Kui nĂ€ed aknal punast tĂ€ppi, siis viruta haamriga. 
5. Kui vihma sajab, siis lehvita.












Aare Pilvega Tallinn-Tartu rongis, 20. veebruar

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.