kolmapÀev, 7. juuni 2017

voogasin ĂŒle rapsipĂ”llu

voogasin ĂŒle rapsipĂ”llu mul polnud nime
voolasin mööda maantee serva mul polnud nime
ladestusin surnuaias pargipingi vaikusesse mul polnud nime
kuid ei teadnud, kuhu peita oma nÀgu selles linnas
kui oli vaja paisata vÔpsikusse oma Àrevus see nimi ja nÀgu
viskuda jalgrattal uuselamurajooni servalt savisele teele
joosta kaasikusse lahti oma pained anda end puukidele sÀÀskedele lohutada
pisemaile olendeile oma nÔmedust pureda
ja siis olengi pimedus soe suveöö isetu pimedus
vari vihmaveetoru kÔrval kaseseemne all
ujun nime ja nÀota mööda Ônne tÀnava majade Ôrna krobedust sÔuan koore alt lÀbi
krÔbisen hÀÀletult mööda korstnate tsemenditerasid
kiigun vahtralehtedega kaasa laste mÀnguvÀljakul
kukun lÀbi teetolmu terade langemiste rehvide jÀrel
libisen ĂŒle aknalaudade plastmassi sileda pinna
nÔtkun sireli katedraalide sÀbrus
haaramata neist kaasa hÔngugi
olla soe tĂŒhi pime ja paks
suveöö muretu kulg

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.