laupÀev, 5. august 2017

Olemise maa

Selline raamat lĂ€ks trĂŒkki. Ja paar sisupilti ka. 






Sipelgapesa suutra

Vammika Sutta
Sipelgapesa suutra



Kristina Viin
04.06.2017


Leidsin oma ettekande jaoks Sipelgapesa nimelise suutra MadĆŸhimanikajast ehk teisisĂ”nu keskmiste Ă”petussĂ”nade kogust, mis kuulub Suttapitaka Ă”petussĂ”nade korvi. Tipitakasse ehk kolmikkorvi kuuluvad Vinajapitaka, mis sisaldab mungaelu reeglistikku, seejĂ€rel Suttapitaka ehk suutrate korv ning kolmas, Abhidhammapitaka ehk Ülima Seadmuse Korv, mis on peamiselt psĂŒhholoogilise sisuga, see sisaldab Abidharma Ă”petusi, analĂŒĂŒsi ja klassifikatsioone. Suttapitaka ehk suutrate korv on Tipitaka mahukaim ja mĂ”tterikkaim ning ĂŒhtlasi kunstipĂ€raseim osa. See koosneb omakorda viiest nikajast ehk kogust, mis omakorda jagunevad paljudeks suuremal vĂ”i vĂ€hemal mÀÀral iseseisvateks teosteks. Suttapitaka on koostatud kolmandal kuni teisel sajandil e.m.a. Majjhima Nikaya on selles sisalduvaist kogumikest.
Majjhima Nikaya ehk tĂ”lkes „keskmine kogu“ vĂ”i kogumik keskmise pikkusega arutlusi, on budistlik pĂŒhakiri, teine viiest nikayast Sutta Pitaka korvis. MadĆŸhimanikaja ise sisaldab 152 suutrat, mis tĂ”usevad esile mĂ”ttesĂŒgavuse poolest. PĂ”hiliselt sisaldab Majjhima Nikaja Buddha ja tema Ă”pilaste arutlusi ja kujundlikke mĂ”istukĂ”nesid, mis puudutavad kĂ”iki Buddha Ă”petuse aspekte.


Vammika Sutta
Sipelgapesa


Vammika Sutta ehk Sipelgapesa suutra valisin vĂ€lja kĂ”igepealt kutsuva pealkirja pĂ€rast, siis aga leidsin eest huvitava mĂ”istuloo. See suutra on kindlasti huvitav neile, keda huvitab psĂŒhholoogia ja unenĂ€gude tĂ”lgendamise kunst. Just lĂ€bi tĂ€hendusliku unenĂ€o tĂ”lgendamise annab Buddha selles tekstis oma Ă”petust antakse selles tekstis edasi.
Buddha jĂ€rgija, bhikĆĄu Kumara Kassapa juurde ilmub unes ĂŒks jumalus, kes esitab talle kujundliku sisuga loo ning soovitab Buddhal unenĂ€o tĂ€henduse kohta jĂ€rele pĂ€rida. Hommikul lĂ€heb bhikĆĄu Buddha juurde ja NĂ”ndalĂ€inu seletab talle nĂ€htud sĂŒmbolite tagused tĂ€hendused isiksuse koostisosade ja budistliku munga elu kohta.
UnenĂ€os nĂ€eb Kassapa ennast seismas sipelgapesa kĂ”rval. See sipelgapesa suitseb öösel ja leegitseb pĂ€eval. Ilmub braahman, tark mees, kes kĂ€seb Kassapal sipelgapesa noaga kaevata. Kassapa teeb seda ning jĂ€rjestikku leiab sealt erinevaid asju, mida braahman kĂ€sib tal kĂ”rvale heita. LĂ”puks leiab ta Naga mao. Braahman ĂŒtleb, et jĂ€tku ta madu rahule, ta ei tohi madu kahjustada, vaid mees hoopis austagu teda.
NĂ”nda olen ma kuulnud. Ükskord elas Õnnis (Bhagavat) Ć ravastis DĆŸeta metsas Anathapindika pargis. Juhtumisi elas ka auvÀÀrne Kumara Kassapa Pimeda Mehe salus. (Kommentaarides on öeldud, et Kassapa ema lĂ€ks nunnaks ehk bhikĆĄuniks, teadmata, et oli tol ajal rase. Tulevase mungaĂ”pilase adopteeris Kosala kuningas Pasenadi.)
Siis, kui öö oli kĂ€es, ilmus ĂŒks kindel kauni vĂ€limusega jumalus, kes valgustas tervet salu, kĂ”rgeaulise Kumara Kassapa juurde ja seisis tema kĂ”rvale. Nii seistes, ĂŒtles jumalus talle: „BhikĆĄu, bhikĆĄu, see sipelgapesa suitseb öösel ja leegitseb pĂ€eval.
„NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Kaeva noaga,sina tark. Noaga kaevates nĂ€gi tark kaigast: „Üks kaigas, oo, auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kaigas vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark kĂ€rnkonna: „Üks kĂ€rnkonn, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kĂ€rnkonn vĂ€lja. Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark kahvlit: „Üks kahvel, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kahvel vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark sĂ”ela: „Üks sĂ”el, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska sĂ”el vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark kilpkonna: „Üks kilpkonn, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kilpkonn vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark lihuniku nuga ja pakku: „Üks lihuniku nuga ja pakk, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska lihuniku nuga ja pakk vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark lihatĂŒkki: „Üks lihatĂŒkk, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska lihatĂŒkk vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark Naga madu: „Üks Naga madu, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „JĂ€ta Naga madu, Ă€ra tee Naga maole kahju; austa Naga madu.“
„BhikĆĄu, sa peaksid minema Ă”ndsa Bhagavati juurde ja temalt selle mĂ”istatuse kohta jĂ€rele pĂ€rima. Seda, mida Õnnis sulle ĂŒtleb, peaksid sa meelde jĂ€tma. BhikĆĄu, peale Tathagata (NĂ”ndalĂ€inu) vĂ”i tema Ă”pilaste vĂ”i tolle, kes on neilt Ă”ppinud, ei nĂ€e ma ĂŒhtki selles maailmas, ĂŒheskoos selle jumalate, Marade ja Brahmadega, selles pĂ”lvkonnas ĂŒheskoos selle erakute ja braahmanitega, selle vĂŒrstide ja nende rahvastega, kelle seletus sellele mĂ”istujutule vĂ”iks minu meelt rahuldada.“
See oli jumaluse öeldu, kes seepeale korraga haihtus.
Siis, kui öö oli möödas, lĂ€ks auvÀÀrne Kumara Kassapa Ă”ndsa Bhagavati juurde. PĂ€rast austuse avaldamist Õndsale, istus ta tema kĂ”rvale ja jutustas Bhagavatile, mis oli ilmnenud. SeejĂ€rel ta kĂŒsis: „KĂ”rgeauline isand, mis on sipelgapesa, mis on öine suitsemine, mis on pĂ€evane leegitsemine? Kes on braahman, kes on see tark? Mis on nuga, mis on kaevamine, mis on toigas, mis on kĂ€rnkonn, mis on kahvel, mis on sĂ”el, mis on kilpkonn, mis on lihuniku nuga ja pakk, mis on tĂŒkk liha ja mis on Naga madu?“
„BhikĆĄu, sipelgapesa sĂŒmboliseerib seda keha, mis on tehtud materiaalsest vormist, mis sisaldab nelja suurt elementi, mille on sigitanud ema ja isa, ĂŒles ehitatud keedetud riisist ja pudrust, ja allub pĂŒsitusele, Ă€rakantusele ja minemapĂŒhitusele, haihtumisele ja lagunemisele.
„Millest mĂ”eldakse ja juureldakse öösel pĂ€evaste tegevuste pĂ”hjal, see on öine suitsemine. Tegevused, mis vĂ”etakse ette pĂ€eva jooksul keha, kĂ”ne ja meele poolt pĂ€rast öist mĂ”tlemist ja juurdlemist, on pĂ€evane leegitsemine.“
„Braahman on Tathagata sĂŒmbol, kes on tĂ€iustunud ja tĂ€ielikult valgustunud. Tark on bhikĆĄu sĂŒmbol, kes teeb kĂ”rgemaid harjutusi. Nuga on Ă”ilsa teadmise sĂŒmbol. Kaevamine on energia tĂ”stmise sĂŒmbol.
„Roigas on nĂ”meduse sĂŒmbol. „Viska vĂ€lja roigas, hĂŒlga nĂ”medus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„Konn on viha ja Ă€rrituse sĂŒmbol. „Viska vĂ€lja konn: hĂŒlga viha ja Ă€rritus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„Kahvel on kahtluse sĂŒmbol. „Viska vĂ€lja kahvel: hĂŒlga kahtlus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„SĂ”el on viie takistuse sĂŒmbol (pañca nÄ«varaáč‡Äni), nimelt sensuaalse iha takistus, pahatahtlikkuse takistus, laiskuse ja loiduse takistus, rahutuse ja vaimse murelikkuse takistus ning kahtlemise takistus. „Viska sĂ”el vĂ€lja: hĂŒlga viis takistust. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„Kilpkonn on viie kuhja, viie isiksuse koostisosa sĂŒmbol, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, nimelt materiaalne kuju, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, tunnete kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, kujutluste kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, mĂ”istete kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest ja teadvuse kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest.
„Viska kilpkonn vĂ€lja, hĂŒlga viis kuhja, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest. Kaeva noaga, sina, tark. See on tĂ€hendus.
„Lihunikunuga ja pakk on meeleliste naudingute viis valda – silmaga mĂ”istetud vormid, mida soovitakse, ihatakse, mis on meelepĂ€rased ja meeldivad, ĂŒhendatud meelelise ihaga ja kutsuvad vĂ€lja lĂ”bujanu; kĂ”rvaga Ă€ratuntavad helid... ninaga Ă€ratuntavad lĂ”hnad, keelega tuntavad maitsed... kehaga tuntavad kombatavad asjad, mida soovitakse, ihatakse, mis on meelepĂ€rased ja meeldivad, ĂŒhendatud meelelise ihaga ja kutsuvad vĂ€lja lĂ”bujanu. Viska vĂ€lja lihunikunuga ja pakk: hĂŒlga meeleliste naudingute viis valda. Kaeva noaga, sina, tark. See on tĂ€hendus.
LihatĂŒkk on naudingu ja lĂ”bu sĂŒmbol. Viska vĂ€lja lihatĂŒkk, hĂŒlga nauding ja lĂ”bu. Kaeva noaga, sina, tark. See on tĂ€hendus.
„Naga madu on bhikĆĄu sĂŒmbol, kes on hĂ€vitanud meeleplekid. JĂ€ta Naga madu; Ă€ra tee Naga maole liiga, austa Naga madu. See on tĂ€hendus.
 

See on, mida Õnnis ĂŒtles. AustusvÀÀrne Kumara Kassapa oli rahul ja rÔÔmus Õndsa sĂ”nade ĂŒle.

Selle lihtsa sisuga jutu sĂŒmbolism on kĂŒlluslik. Suutra kirjeldab meeleplekkidest vabanemise protsessi etappe, milles inimene peab kĂ”rvaldama erinevad takistused vaimse kasvamise kĂ€igus. Kaigas sĂŒmboliseerib tĂ€ielikku eitamist ja nĂ”medust, keeldumist vaatamast oma kĂ€itumise sisse. KĂ€rnkonn sĂŒmboliseerib meeleheidet ja viha. Kilpkonn sĂŒmboliseerib viit skandhat. Kommentaarides on öeldud, et kilpkonna pea ja neli jalga on sarnased viie isiksuse koostisosaga. Lihunikunuga ja puupakk sĂŒmboliseerivad klammerdumist ja sensuaalseid naudinguid. Suutra kommentaarides on kirjas: „Olendid, kes ihalevad sensuaalseid naudinguid, raiutakse tĂŒkkideks sensuaalsete ihade lihunikunoa poolt tajuobjektide paku peal.“ LihatĂŒkk sĂŒmboliseerib himu. See esindab toorest energiat, mis veab meid klammerdumisse. KokkuvĂ”ttes kujutab see jutuke isiksuse kaitsekihtide eemaldamise protsessi, mis kulmineerub Naga mao avastamisega sipelgapesa pĂ”hjas. Naga esindab inimese spirituaalset energiat, mis on vabanenud klammerdumisest ning on terviklik. Ning samuti viitab madu meeleplekkidest vabanenud bhikĆĄule enesele ning Ă”petusele, budistlikule dharmale. See oli sissevaade Sipelgapesa suutrasse, mis on Majjhima Nikaya 23. suutra.




AĆĄoka



Üks uurimustöö India usundite arvestuse tarbeks. Ülesehituselt mitte ehk kĂ”ige Ă”nnestunum, aga panen selle ka siia.
Tartu Ülikool


Kristina Viin
Keiser AĆĄoka ediktid. AĆĄoka budistliku valitsejana
Referaat
Tartu 2017


Sissejuhatus




Kuigi Maurya impeeriumi legendaarset kuningat AĆĄokat on ĂŒlistatud budistliku Ă”petuse levitamise tĂ”ttu misjoni teel Indiast vĂ€ljapoole, selle ĂŒhiskondlikuks ideoloogiaks muutmise ning humanismi ja vĂ€givallatuse eest kĂ”nelejana, oli tegelikult tegemist ĂŒsna vastuolulise tegelasega, kes pĂ€rast veriseid sĂ”jakĂ€ike jĂ€tkas Ă”ilsa ideoloogia ja moraalinĂ”uete lipu all omakasupĂŒĂŒdliku propaganda ja enese jumalikustamisega. Meie teadmised AĆĄoka kohta on pĂ€rit algallikatest, „mis on kirjutatud nii indialaste kui ka vĂ€lismaalaste poolt, samuti arvukalt arheoloogilisi leide ja raidkirju“, „Keiser AĆĄoka kivise raiutud ediktid suurriigi erinevatel aladel tĂ€histavad tema valitsemisaja erinevaid sĂŒndmusi. Paljud neist kirjutistest on sĂ€ilinud tĂ€napĂ€evani“ (DaniĂ©lou 2011: 111). „AĆĄoka kĂ€sul ajavahemikus 258-242 e.m.a kivisse raiutud ediktid (kokku on neid teada 54) on India ajaloo vanimad kirjalikud allikad. Raidkirjad levitasid humanistliku ilmavaate ja usuvabaduse ideaale ning budistlikku maailmarahu sĂ”numit, ediktide kirjapanekuks kasutati heebrea ja aramea tĂ€hestiku pĂ”hjal loodud brāhmÄ« ja kharoĆĄthÄ« tĂ€hestikku“ (ibid.: 166). Siiski kirjutab Martti Kalda, et ainsad allikad, mis pakuvad vahetut infot AĆĄoka kohta, on tema enese raidkirjad. Ning needki kannavad ideoloogilise kallutatuse ja propaganda pitserit. ÜlejÀÀnud allikad AĆĄoka ja Maurya dĂŒnastia ajaloo kohta on parimal juhul kaudsed, halvimal erapoolikud ja ebausaldusvÀÀrsed. Esimesi iseloomustab ajaline lĂ€hedus (nad paigutuvad samasse ajastusse), teisi geograafiline ja ajaline kaugus (tegu on pigem mĂŒĂŒtidega AĆĄokast kui ehtsate ajalooallikatega). Ajaliselt lĂ€hedad, ent kaudsed ning parimal juhul vaid taustateavet pakkuvad on kreeka- ja ladinakeelsed allikad (5. saj eKr – 4. saj), mis kĂ”nelevad Aleksander Suure sĂ”jaretkest itta ning sellele eelnenud ja jĂ€rgnenud Vahemeremaade ja India suhtlusest. Sama tuleb öelda taustinfot pakkuva Paali kaanoni kohta (Kalda 2013: 10).
AĆĄoka „taasavastamisest“, Maurya dĂŒnastiast, AĆĄoka eluloost ja valitsemisviisist, budismi levikust, raidkirjadest, nende vormist ja stiilist, sĂ”numist, sisust ning olulisusest tĂ€napĂ€eval tuleb kirjutises jĂ€rgnevalt pikemalt juttu.






AĆĄoka budistliku valitsejana


AĆĄoka (u 269-232 e.m.a), oli Maurya impeeriumi (tolleaegse Magadha kuningriigi) kolmas valitseja, „kes oli esmalt agressiivne ja vallutustele orienteeritud monarh, kuid pöördus Kalinga (India idarannikul Bengalist lĂ”unas asuva vĂ”imas kuningriik) vallutamiseks ette vĂ”etud sĂ”jakĂ€igul nĂ€htud Ă”uduste mĂ”jul budismi. Sestpeale pĂŒhendus ta „dharma kaudu vallutamise“ kampaaniale, mis eitas igasuguse jĂ”u kasutamist, oli religioosselt tĂ€iesti tolerantne ning ĂŒritas oma alamate seisukorda parandada – tema alamateks oli tolleks ajaks juba enamik Hindustani elanikke. Sellest pajatavad ĂŒle kogu tema impeeriumi alade avalikes paikades kaljudele ja sammastele raiutud raidkirjad, mis taastati ja tĂ”lgiti alles 19. sajandil... Ta saatis dharma kaudu vallutamise kĂ€igus budistlikke misjoneid mitmetesse vĂ€lisriikidesse... Budism kui seni eranditult piirkondlik religioon muutus nĂŒĂŒd rahvusvaheliseks...“ (Skilton 2012: 53-54).
Maurya impeerium valitses aastatel 317-180 e.m.a. See oli esimene suur katse ĂŒhendada kogu India (DaniĂ©lou 2011: 111). Lisaks arheoloogilisetele leidudele ja raidkirjadele pĂ€rineb sellest ajast hulgaliselt teisigi allikaid, muuhulgas Kautiya nimelise ministri uurimus Arthasāstra Maurya impeeriumi riigiaparaadi, kohtusĂŒsteemi ja poliitika kohta, mis annab meile detailse ĂŒlevaate tollasest eluolust ja riigi ĂŒlesehitusest; samuti kreeklasest saadiku Megasthenese „Indika“ ning muud ajalooraamatud. „Sellel ajastul kasvas teave India kohta hĂŒppeliselt“ ning on teada, et „Indias kasutati metallisulatustehnikaid, mida mujal maailmas ei tuntud“ (ibid.). „Maurya suurriik oli sĂ”javĂ€e abil loodud tugeva keskvĂ”imuga despootia, mis oli moondatud konstitutsiooniliseks monarhiaks ning jagatud autonoomseteks osariikideks, mida valitsesid haldurid vĂ”i asekuningad... riigiaparatuuri tipus seisis kuningas. Tema kĂ€es oli kogu seadusandlik ja tĂ€idesaatev vĂ”im, talle allus kohtumĂ”istmine ja sĂ”javĂ€gi“ (ibid.: 113). Maurya ( mayĆ«ra- „paabulind“) riigi ametlik keel oli sanskriti keel, kuigi suur hulk inimesi olid kirjaoskamatud. „DĆŸainistid ja budistid eelistasid kasutada lihtrahva keeli ehk praakriteid“ Peamiseks usundiks oli brahmanism (ibid.: 120).
Candraguptal, Maurya dĂŒnastia rajajal, kes „oli tĂ”enĂ€oliselt viimase Nanda dĂŒnastia kuninga madalast seisusest liignaise poeg“ (
ibid.: 112), oli mitu poega. Neist Binduƥāra valiti troonipĂ€rijaks ning talle omistati nimetus Devānām-priya („jumalatest armastatu“). Pigem impeeriumi korrastajaks kui vallutajaks nimetatud Binduƥāra pĂ€randas Candragupta loodud sisemiselt tugeva ja ĂŒhtse riigi AĆĄokale. (Ibid.: 122) Tegelikult AĆĄoka vĂ”imuletulek siiski nii ladusalt ei lĂ€inud, samuti valitseb tema vĂ”imuletuleku aasta osas erinevate allikate jĂ€rgi mĂ”ningane segadus. „Sri Lanka kroonikad kujutavad AĆĄokat julma ja metsiku hirmuvalitsejana. Binduƥāra surres olevat ta lasknud vĂ”imule pÀÀsemiseks tappa oma Ă”ed ja vennad, esmajoones vanima venna Susima. TĂ”enĂ€oliselt lĂŒkkus tema kroonimine edasi just Binduƥāra surmale jĂ€rgnenud verise arveteĂ”iendamise tĂ”ttu“ (ibid.: 123). 286-284 eKr lĂ€kitab isa AĆĄoka UjjayinÄ« linna asevalitsejaks ning AĆĄoka abiellub kaupmehetĂŒtar DevÄ«ga (Kalda 2013: 45). „AĆĄokāvadānas“, 1.-2. sajandil loodud monograafias, mis ajalooallikana pole kĂŒll vĂ€ga usaldusvÀÀrne, kujutatakse seda lugu veelgi vastuolulisemana, kuigi seal pĂŒĂŒtakse edaspidi kujutada kuningat pĂŒhakusarnase olendina: budistliku maailmavalitseja sĂŒnd oli juba varem ette kuulutatud. Kaupmehe tĂŒtre pojana polnud AĆĄokal mingitki lootust troonile pÀÀseda. Lisaks oli ta vĂ€limuselt kole. Ta surub maha mĂ€sse ja surmab vennatapusĂ”jas poolvennad (ibid.: 27). „Valitsusaja alguses on AĆĄoka raevukas, ta laseb hukata vastalised ministrid ja isegi haareminaised, nautides inimeste piinu ja hukkamisi. Kuninga lemmikalamaks on timukas Girika, kes vanglas inimesi piinab ja hukkab. Julma AĆĄoka pöörab usku munk Samudra, kes Girika kĂ€tte sattudes ei hooli oma kehast ning osutub piinade suhtes ĂŒkskĂ”ikseks, Samudra ilmumine toob loosse pöörde.“ (Ibid.: 28) JĂ€rgnevad vagadusaktid: „Buddha reliikviate austamine ja 84 000 stuupa rajamine, oma venna VÄ«taĆĄoka ja minister YaĆĄase pööramine brahmanismist budismi pooldajateks, kohtumine Upaguptaga ja mungakoguduse austamine, palverĂ€nnak Buddhaga seotud paikadesse ja kogudusele rikkalike kingituste tegemine... Elu lĂ”pul kingib AĆĄoka kĂ”ik riigi ja kuninga varad mungakogudusele ning jĂ€tab surres vĂ”imule Kunāla poja Sampadini. Sampadini poeg Bhaspati kukutatakse ja vĂ”imuanastaja Pusyamitra teeb edutu katse AĆĄoka ĂŒlesehitatut hĂ€vitada...“ (ibid.). AĆĄoka legendid olid budistlikus Aasias vĂ€ga populaarsed ja „AĆĄokāvadānast“on ainest ammutanud Tiibeti ja Sri Lanka ajalookroonikad (ibid.: 29). Sri Lanka 4. sajandil kirja pandud kroonika „Dipāvamsa“ kirjeldab AĆĄoka elu realistlikult: vĂ”imuletulek vennatapusĂ”ja tulemusena, pöördumine budismi, tegevus budismi edendamisel, budistlike misjonĂ€ride lĂ€kitamine Sri Lankale. „Fantastilisena kirjeldatakse vaid AĆĄoka vĂ”imuletulekut ning kuninga imetegusid“ (ibid.: 31). 5. sajandil kirjutati „Dipāvamsa“ Mahāvira kloostris ĂŒmber 37 peatĂŒkist koosnevaks „Mahāvamsaks“, millest on kaks versiooni, pikem ja lĂŒhem (ibid.) „Mahāvamsa“ jĂ€rgi „pöördub ta rĂ€ndmunkade mĂ”jul budismi ning asub seda toetama, korraldades III mungakogu. Samas tĂ”stab „Mahāvamsa“ AĆĄoka kĂ”rval esile munk Moggaliputta Tissa, mungakogu vaimse juhi, kelle isik jĂ€tab varju isegi AĆĄoka.“ (Ibid.: 32) Umbes 1148/49 Kalahana poolt kirja pandud Vana-India kuulsaim, mahukaim ja vĂ€hegi objektiivne ajalooteos, Kashmiri ajalugu „RājataranginÄ«“ I raamatus tuleb AĆĄoka vĂ”imule pĂ€rast seda, kui kuningas Ć acÄ«nara lastetuna sureb (ibid.: 33, 34). Mööda ei saa ka vaadata purāna´test, entsĂŒklopeediliste legendiraamatute ĆŸanrist, mille loomisaeg oli India keskajal 3.-11. saj enne muslimite saabumist (ibid.: 40). Vahemeremaade, Sri Lanka ja Tiibeti allikad, samuti Hiina palverĂ€ndurid pakuvad AĆĄoka-aegsele Indiale vĂ€list pilti, vaadet distantsilt, nii ajas kui ruumis. Vaadet „seestpoolt“, kontekstist ja AĆĄoka ajastust pakuvad Paali kaanoni tekstid. MĂŒĂŒdiloomes asub esikohal „AĆĄokāvadāna“. (Ibid.: 41)
Ajaloolased on pĂŒĂŒdnud paika panna vĂ”imalikult tĂ€pset AĆĄoka eluloo dateeringute jada. Arvatavasti 274-268 eKr Binduƥāra sureb, TaxÄ«las puhkeb mĂ€ss, AĆĄoka haarab vĂ”imu ja kĂ”rvaldab kodusĂ”jas oma rivaalidest vennad. See on AĆĄoka tegeliku vĂ”imu algus. (
Ibid.: 46) 271-270 vĂ”i 269-268 vĂ”i 265-263 eKr pĂŒhitsetakse AĆĄoka kuningaks. 267-264 vĂ”i 266-263 vĂ”i 261-260 saab AĆĄokast budist, ta ehitab hulgaliselt stĆ«pa´sid ja budistlikke kloostreid; tema tĂŒtrest ja pojast saab nunn ja munk. 263-262 vĂ”i 261-260 vĂ”i 257-255 eKr vallutab AĆĄoka India idarannikul asuva Kalinga ning temast saab pĂ€rast sĂ”jakoleduste nĂ€gemist Buddha veendunud ilmikjĂ€rgija. JĂ€rgnevatel aastatel sooritab ta palverĂ€nnaku Buddhaga seotud paikadesse, lĂ€kitab misjonĂ€re Kashmiri, Baktriasse, Nepali, Loode-, LÀÀne-, Edela- ja LĂ”una-Indiasse, Sri Lankale ja Kagu-Aasiasse. 254-250 eKr kutsutakse AĆĄoka ettevĂ”tmisel Maurya pealinnas Pātaliputras kokku kolmas budistlik mungakogu. Maudgalyaputra Tisya juhtimisel vaadatakse ĂŒheksa kuu vĂ€ltel ĂŒle budistliku kaanoni alged ning puhastatakse kogudus valeĂ”petusest ja selle jĂ€rgijaist. 234-232 eKr AĆĄoka sureb, tema vĂ”imu pĂ€rivad erinevais paigus tema pojad ja pojapojad. 206-205 eKr sooritab Seleukiidide dĂŒnastia valitseja Antiochos III Suur sĂ”jakĂ€igu AĆĄoka jĂ€rglase Subhāgasena piirialadele, olles sĂ”lminud Kreeka-Baktria riigiga rahu ja uuendab Seleukiidide ja Maurya dĂŒnastia kokkulepet. 185-180 eKr kukutab Maurya dĂŒnastia viimase valitseja Brhadratha sĂ”japealik Pusyamitra Ć unga ning haarab riigis vĂ”imu, pannes aluse Ć unga dĂŒnastiale. Kreeka-Baktria vĂ€ed vallutavad Demetrios I juhtimisel Maurya dĂŒnastia impeeriumi lagunedes Loode-India alad. (Ibid.: 46-49)
Ajaloolaste arvates oli Aƥoka vÔimuperiood Vana-India Ôitsenguaeg. Aktuaalsed olid kreeklaste ja hellenismi vÀlismÔjud, Aƥoka tegevuse mÔju kandus vÀljapoole Indiat, toimus kultuurivahetus, misjon, kultuuriline suhtlus. (
Ibid.)
Siiski langes budism pĂ€rast Maurya impeeriumi lagunemist PuĆĄjamitra Ć unga tagakiusamise alla. (Skilton 2012: 55) Maurya impeeriumi allakĂ€igu ĂŒheks oluliseks pĂ”hjuseks ongi peetud AĆĄoka braahmanite vastu suunatud poliitika ning „Mauryate impeeriumi lagunemine tĂ€hendas ka budismi allakĂ€igu algust. Sajandeid hiljem kadus budism Indiast jĂ€lgegi jĂ€tmata.“ (DaniĂ©lou 2011: 128)

Kui Andrew Skiltoni „Budismi lĂŒhiajalugu“ jutustab AĆĄokast peamiselt helges tonaalsuses, tuues vĂ€lja tema teened budismile ning tĂ€ieliku religioosse tolerantsuse alamate seisuse parandamiseks (Skilton 2012: 53), siis Alain DaniĂ©lou ja Martti Kalda toovad pĂ”hjalikumas analĂŒĂŒsis vĂ€lja hoopis realistlikumad ja sĂŒngemad tagamaad. Kuigi DaniĂ©lou refereerib, et pĂ€rast tĂ€ielikku vĂ”itu Kalinga ĂŒle teatas AĆĄoka XIII edikt: „Tegelikkuses ei soovi Jumalatest Armastatu ĂŒhelegi inimesele halba. Ta on leebe ja erapooletu isegi nende suhtes, kes kĂ€ituvad halvasti. Tema arvates on parim vĂ”it vooruse vĂ”it...“ (DaniĂ©lou 2011: 123), siis tema poolt valitsevatesse rahvastesse budistlike vooruste, pĂ”himĂ”tete ja moraali juurutamise kattevarjus oli AĆĄoka tegelikuks eesmĂ€rgiks omaenese vĂ”imu ja korra kehtestamine. Ta tungis ĂŒle omaenda impeeriumi piiride ja levitas budistlikku misjonitööd ĂŒsnagi sĂ”jakal moel. Budism osutus ideaalseks tööriistaks sĂ”jakate rahvaste nĂ”rgendamisel. (
Ibid.: 124) „ValitsusvĂ”im vĂ”is „ĂŒlima kahjutundega“ ning pelgalt kohusetundest“ soovi korral karistada igaĂŒht.“ (Ibid.: 125) Ametisse saadeti isegi spetsiaalsed jĂ€relevalveametnikud. Usulise ja kĂ”lbelise karmuse abil tĂ€ieliku vĂ”imu saavutamine oli tema valitsemisaja suurim leiutis ning ĂŒhtlasi seletab moraalse mĂ”jutamise meetodite kasutamine budismi tĂ€ielikku kadumist Indiast pĂ€rast suurte impeeriumide lagunemist. Kuigi ta keelas loomade tapmise ja neile piinade pĂ”hjustamise, kuninglikus köögis ta siiski vaid piiras tapetavate loomade arvu ĂŒhe paabulinnu ja kolme metskitseni. (Ibid.) VĂ”imu saavutas ta vĂ€givalla abil, kasutades nuhkide, jĂ€relevaatajate ja vagatsejate „pehmeid“ meetodeid. DaniĂ©lou tĂ”deb, et vaatamata kĂ”igele jÀÀb tema Kalinga sĂ”jakĂ€ik ikkagi ĂŒheks metsikumaks hĂ€vitussĂ”jaks, mis India ajaloos tollal on tehtud (ibid.: 127). JÀÀb ainult kĂŒsida, kuivĂ”rd budist ta ise ikkagi oli.
„Mina“-vormis kirjutatud ning AĆĄokat „jumalate poolt austatud kuningaks“ nimetanud raidkirjades kasutab AĆĄoka Martti Kalda sĂ”nutsi propagandistlik-retoorilisi vĂ”tteid ning vĂ”ib kahelda tema siiruses. (Kalda 2013: 87) Neist vĂ”tetest tuleb pisut pikemalt juttu raidkirjade sĂ”numi analĂŒĂŒsis, kĂŒll aga vĂ€idab Kalda, et selge on vaid ĂŒks: „AĆĄoka vĂ€itel korrastas ta inimeste ja jumalate suhted ning sellega kehastus kuningas ise pooljumalaks, maailmaparandajast pĂŒhakuks ja
bodhisattva´ks, kelle mĂ”jusfÀÀri kuulub kogu inimeste maailm. Seadmuse jĂ€rgijaile lubatakse tasuks pÀÀsemist taevasse, heaolu teispoolsuses. (Ibid.: 98) Viimase ja mitmete muudegi nĂŒansside pĂ”hjal pole sugugi kindel, kas AĆĄoka dharma oligi niivĂ”rd budistlik Ă”petus vĂ”i hoopis universaalne humanism. VĂ”i lihtsalt kogu riigi ja elanikkonna vaimne hĂ”lmamine, nagu raidkirjade analĂŒĂŒsi pĂ”hjal vĂ€lja lugeda vĂ”ib.


Raidkirjade uurimisest


Huvitav on aga tĂ”siasi, et niisugune suur transformaator, verejanulisest valitsejast rahu eest vĂ”itlejaks moondunud Kuldaja valitseja AĆĄoka vajus maailma jaoks pikkadeks sajanditeks unustusehĂ”lma. AĆĄoka taasavastamine sai alguse alles 18. sajandi lĂ”pul, kui Euroopa Ă”petlased töötasid India ja Euroopa ajalookalendri sĂŒnkroniseerimise kallal. (theguardian.com) AĆĄoka uurimused ning raidkirjade jĂ€rjestikused avastamised leidsid aset 18.-20. sajandil paljude teadlaste ja asjahuviliste poolt, mil nii India kui terve Aasia LÀÀne jaoks taasavastati.
AĆĄoka uurimise ajaloost annab kĂ”ige parema ĂŒlevaate Charles Alleni monograafia „Ashoka” (London 2012). Allen on ise India koloniaalametniku poeg ning on kirjutanud mitmeid uurimusi just India uurimise ajaloost (sealhulgas Rudyard Kiplingist ning 19. sajandi algupoole Nepaali ja Tiibeti loodust uurinud Brian Hodgsonist).
Esimesed mĂ€rgid AĆĄoka-teemalisest historiograafiat pĂ€rinevad Hiina palverĂ€nduritelt Fa Xianilt (5. sajand) ja Xuan Zangilt (7. sajand), kes kirjeldavad AĆĄoka sambaid (need said eurooplastele kĂ€ttesaadavaks prantsuse tĂ”lgetes vastavalt 1836 ja 1857). 14. sajandil toob Delhi sultan Firoz Shah Tughlaq mĂ”ned AĆĄoka sambad Delhisse ning ĂŒritab neid edutult deĆĄifreerida. Üks sammas viiakse suurmogulite ajal 17. sajandi alguses Allahabadi, kus seda nĂ€eb ka Inglismaalt pĂ€rit reisimees William Finch. Teised Euroopa rĂ€ndurid kirjeldavad 17. sajandil samasuguseid sambaid ka mujal Indias. 1756 kopeerib austerlane Joseph Tiefenthaler ĂŒhe Delhis asuva samba raidkirja ja saadab selle prantsuse indoloogile Anquetil-Duperronile, kuid tolle deĆĄifreerimispĂŒĂŒded luhtuvad.
18. sajandi lĂ”pus pĂŒĂŒdsid Ă”petlased India ja Euroopa ajalugusid n-ö sĂŒnkroniseerida; selle ettevĂ”tmise eesotsas oli filoloog William Jones. Jones ise töötas kohtu liikmena Kolkatas Bengalimaal ning oli innukas India kultuuriloo uurija. Ta oli ka ĂŒks esimesi, kes esitas hĂŒpoteesi India ja Euroopa keelte sugulusest (mille pĂ”hjal hiljem tekkis arusaam indoeuroopa keelkonnast).
Umbes samal ajal hakati PĂ”hja-Indias avastama ka muistseid kujusid ja raidkirju, mis andsid tunnistust, et kunagi on Indias olnud budismi Ă”itseaeg. Tollal oli see ĂŒllatuseks, sest budism oli selleks ajaks Indias peaaegu hÀÀbunud, jĂ€tmata alles suuri nĂ€htavaid mĂ€lestisi ja templeid. See sundiski Ă”petlasi otsima ajaloolisi jĂ€lgi sellest Ă”itsenguajastust. NĂ€iteks uuris Jones ise kirjalikke mĂ€lestisi Aleksander Suure India- kĂ€ikudest ning Maurja Ă”ukonnas olnud Aleksandri diadohhide saadikutelt.
Jones asutas koos mĂ”ttekaaslastega Aasia Ühingu (Asiatic Society), mis tegeles ka AĆĄoka raidkirjade uurimise ja avaldamisega – nende mĂ”istmiseni veel ei jĂ”utud, kĂŒll aga jĂ”uti India kuningate kronoloogiani, sealhulgas teadmiseni AĆĄoka olemasolust. Terve 19. sajandi jooksul avastasid mitmed Indias tegutsenud ajaloo- ja arheoloogiahuvilised koloniaalametnikud hulgaliselt kuningas AĆĄokaga seotud raidkirju ja stuupasid, mĂ”nikord neid ka jÀÀdavalt kahjustades, kuid enamasti pakkudes hinnalist uurimismaterjali indoloogidele.
Oluline roll oli ka Kolkata rahapajas töötanud James Prinsepil, kes deĆĄifreeris 1837 iidse India brahmi kirja, mis vĂ”imaldas lĂ”puks vanad raidkirjad Ă€ra tĂ”lkida. Prinsep uuris ka vanu India mĂŒnte, mille pĂ”hjal tegi jĂ€reldusi vana India majanduslike suhete kohta. Alexander Cunningham algatas pika kogumis- ja uurimistöö pĂ”hjal 1877 India raidkirjade korpuse vĂ€ljaandmise – esimese köitena ilmusidki AĆĄoka ediktid. Cunningham oli juba varem tegelnud pĂ”hjalike arheoloogiliste uuringutega, pĂŒĂŒdes eriti taastada just India budistliku ajajĂ€rgu ajalugu – 1861 asutati tema eestvĂ”ttel India Arheoloogiaamet.
Ettekujutus AĆĄokast pandi kokku erinevatest kildudest – ĂŒle India leitud raidkirjalistest ediktidest, Sri Lanka suurest ajalookroonikast „Mahāvamsast“, mille tĂ”lkisid 1830ndail aastail inglise keelde William Buckley Fox ja George Turnour, budistlike stuupade alt leitud raidkirjadest, mis kirjeldasid AĆĄokat teinekord tĂ€iesti idealiseerimata kujul. NĂ€iteks olevat AĆĄoka olnud lĂŒhike, suure kĂ”hu ja kĂ”rvitsasarnase nĂ€oga ning kareda nahaga, mida oli „ebameeldiv katsuda”.
19. sajandi lÔpuks olid Aƥoka elu piirjooned suuresti paigas. 1901. aastal ilmus Aƥokast esimene pÔhjalik ajaloomonograafia, mille kirjutas Vincent Arthur Smith. Erinevaid raidkirju avastatakse veel edaspidigi (viimati 2009) ning Aƥoka ediktide uuendatud tÔlked ilmusid Delhis 1925 ja 1957.
AĆĄoka raidkirjad ise on suhteliselt lihtsalt dateeritavad neis endis olevate viidete abil. Nii vĂ”ib nad rĂŒhmitada jĂ€rgmiselt: vĂ€ikesed kaljuediktid (AĆĄoka 10.-11. valitsusaasta), Barabari koopakirjad (12. aasta), suured kaljuediktid ja Kalinga ediktid (12.-13. valitsusaasta), Laghmani raidkirjad (16. aasta), Kandahari raidkirjad (18. aasta), kolmas Barabari koopakiri (19. aasta), Lumbini ja Nigliva sambakirjad (20. aasta), suured sambaediktid ja vĂ€ikesed sambakirjad (26.-27. aasta).
Ning kuigi vanade tekstide pĂ”hjal lasi ta ĂŒle India ehitada 84 000 stuupat ning toetas rahaliselt mungakloostreid, on tema ajastu fĂŒĂŒsilised mĂ€rgid hĂ€vinud kahes laines – esiteks konkureerivate hinduistlike brahmiinide poolt ja lĂ”puks islamiusuliste sissetungijate poolt.
20. sajandi Indias on AĆĄoka kuju olnud mitmel viisil oluline – Mahatma Gandhi jaoks vĂ€givallatuse nĂ€itena, Nehru jaoks aga tema sekulaarsete pĂ”himĂ”tete pĂ€rast, India erinevate rahvuslaste jaoks hoopis India ĂŒhendamise sĂŒmbolina. Need idealiseeringud aga jĂ€tavad tĂ€helepanuta rolli, mis pealtnĂ€ha nii rahumeelsel hinduismil on olnud Asoka pĂ€randi hĂ€vitamisel.


Raidkirjade keelest, vormist, stiilist, sÔnumist ja sisust


Ahhemeniidide dĂŒnastia eeskujul, budistlike vÀÀrtuste ja Ă”petuse laialdaseks jagamiseks ning enese kui valitseja olulisuste tegude, saavutuste ja kĂ€skude levitamiseks lasi AĆĄoka oma suulised teadaanded vastavalt kohalikele keeltele ja kirjaviisidele raiuda kivitahvlitele ja kivisammastele ning koobastesse. Need ediktid ja seadused ĂŒlistavad kuninga budismimeelsust. Pikale poleeritud liivakivist sambale graveeritud valitsemise pĂ”himĂ”tted ja budistliku mĂ”tte alused on leitavad paljude hulgas nĂ€iteks Sarnathist leitud lĂ”vikapiteelil. Viimane, nelja ilmakaarde vaatavad ja riigi piire valvavate nelja lĂ”viga sammas sai on ka India riigivapi sĂŒmboliks. Ediktid on valminud paljude aastate jooksul erinevais paigus (britannica.com). Lootosekapiteelid, mille peal on sĂŒmboolne loom, on oma mĂ”jututused saanud PĂ€rsiast, aga ka hellenismist. SĂŒmbolism aga on indiapĂ€rane ja budismipĂ”hine. „Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ĂŒhendab maad ja taevast; maailma sĂŒmboliseerib hiiglaslik lootos, neli ilmakaart; lĂ”vi on kuninglik embleem, seda on seostatud Ć akja klanniga, kuhu kuulus ka ajalooline Buddha Ć akjamuni.“ (Vikipeedia: AĆĄoka). Kokku on raidkirju 33.
Eepilisel ajastul (u. 4./3. saj eKr – 3./4. saj) loobuti Indias suuresti sanskriti keele kasutamisest ning algas kesk indoaaria keelte ehk praakritite (st rahvalike, loomulike algkeelte) vĂ”idukĂ€ik. Praakritid vĂ”idutsesid PĂ”hja-Indias kuni 1.-2. sajandini ning LĂ”una-Indias kuni 4.-5. sajandini. Kuni 1.-2. sajandini olid praakritid kĂ€ibel ka kĂ”nekeelena, seejĂ€rel kanoniseeriti keeled grammatikute poolt ja need jĂ€tkasid eksistentsi kirjakeelena. (Kalda 2013: 72-73). Paljud uued Veda´de ajastu lĂ”pul aaria ĂŒhiskonda tabanud ĂŒhiskondliku stressi tĂ”ttu tekkinud uued filosoofilised ja askeetlikud liikumised, maailmavaated ja religioonid, sealhulgas budism, astusid vastu veda´de usundile, preestrite ĂŒlemvĂ”imule ja loomohvritele, kutsudes ĂŒles muutma maailma endamuutmise teel ning eesmĂ€rgiga mĂ”jutada suuremat hulka rahvahulki ja publikut, hakkasid uususundite rajajad jutlustama rahva omas kohalikus rahvakeeles, heites nii kirjakeelena tunnustatud sanskriti kĂ”rvale. NĂ”nda toimis budismi eestvedajaks hakanud AĆĄoka. PĂŒĂŒuga pihustada oma sĂ”numit vĂ”imalikult laiali, sai praakriti kasutamine kirjutatava keelena alguse AĆĄoka raidkirjades 3. sajandil e.m.a ning jĂ€tkus kuni 5. sajandini. (Ibid.: 74) AĆĄoka raidkirjade praakritis eristatakse enamasti kolme dialekti: Gangese jĂ”e oru ehk ida-; lÀÀne- ja loodedialekt. Siiski, seitse loodealadel ehk tĂ€napĂ€eva Pakistani ja Afganistani aladel leitud AĆĄoka raidkirja on kirja pandud hoopis aramea ja kreeka keeles. Kreeka keeles on Kandahāri I (kakskeelne) ja II raidkiri, Aramea keelseid raidkirju on kuus: Taxilā sambakiri, PĆ«l-i-DarĆ«na kiviplaat, Kandahāri I ja III raidkiri, Laghmāni I ja II raidkiri. Enamik raidkirju on brāhmÄ« (indo-paali kiri) tĂ€hestikus, vaid Loode-India raidkirjad on kivipinda raiutud kharosthÄ« (indo-baktria ja aaria-paali) kirjas. (Kalda 2013: 82)
„Kuigi ĂŒhest kĂŒljest vĂ”ib tunduda, et raidkirjad on pelgalt muistne grafiti, on nad siiski palju enamat. TĂ€ites tĂ€napĂ€evases mĂ”ttes meedia, infotahvlite ja tabloode, interneti rolli. NĂ”nda on oluline ka vormi ja sisu sĂŒmbioos.“ (Kalda 2013: 78-79) Kautilya „Arthasāstra“ annab selge ĂŒlevaate, milline on hea edikt ning ideaalis on teksti looja kuninglik kirjutaja. Pole selge, kuivĂ”rd AĆĄoka „Arthasāstra´st“ lĂ€htus vĂ”i teadlik oli, igal juhul olid „kaljudele ja sammastele raiutud tekstide asukohad hoolega valitud, raidkirjade ja nendega koos ka sĂ”numi pĂŒsimajÀÀmine oli valitseja pĂ”himuresid (
ibid.: 80).


Stiililiselt on AĆĄoka raidkirjad enamasti didaktilised monoloogid, olles ĂŒhtlasi kuninga korraldused ja tungivad soovid. Erinevalt ĂŒlejÀÀnud Vana-India epigraafiast kĂ”neleb AĆĄoka mina-vormis. Silmapaistev on kasvatuslik aspekt. Teine tĂ€helepanuvÀÀrne aspekt, AĆĄoka ilmselt sĂŒdamelĂ€hedasim vĂ”te on kontrasti loomine mineviku ja oleviku vahel. Kui minevikku kujutatakse negatiivsena, siis AĆĄoka-aegset olevikku pĂŒĂŒtakse nĂ€idata positiivses valguses. Tulevikuga seoses kontrasti ei teki, sest seda kujutatakse ilmselgelt helgena: kuninga pojad ja pojapojad asuvad tema loodud Kuldajastut edasi kandma ning minna saab ainult paremaks. Kujundlike vĂ€ljenditena kasutab ta nĂ€iteks „KĂ”ik inimesed on minu lapsed“ ning „TĂ”esti, see, mis paha, olgu jalge alla trambitud“. Esineb kordusi ja sihilikku repetiivsust. (Ibid.: 84-85)

„Raidkirjade sĂ”num on piisavalt intiimne ja laad isiklik, et pidada autorit oluliseks ka teksti sisu analĂŒĂŒsimisel.“ (
Ibid.: 86) Ennast nimetab ta „Jumalate poolt austatud kuningaks“. Pole aga teada, kuivĂ”rd on need tekstid valitseja enda ja kuivĂ”rd nĂ”unike koostatud. Ilmselt on raidkirjade mina vĂ€hemalt Kalda arvates siiski hoolikalt kultiveeritud propagandistlik-retooriline vĂ”te. (Ibid.: 85) Propagandistlikeks vĂ”teteks on nĂ€iteks: sama sĂ”numi pidev ĂŒlekordamine, et sĂ”numit maksimaalselt vĂ”imendada; alamaile suunatud hea kĂ€itumise juhised, kuuletumine vanemaile, Ă”petajate austamine, hoidumine elusolendite tapmisest, tĂ”e kĂ”nelemine jne. (Ibid.: 89-91) Teiseks propagandavĂ”tteks tuleks pidada AĆĄoka viiteid mĂ”jukaile tekstidele ja isikuile, olulisim autoriteet on muidugi Ć akjamuni Buddha (Ibid.: 92) Kolmanda ideoloogilise mĂ”jutamise vahendina rakendatakse mustvalget lĂ€henemist: minevik on paha, olevik hea, tulevik helgemgi veel ning olukorra paranemises on „sĂŒĂŒdi“ muidugi AĆĄoka isiklikult. (Ibid.: 94) Neljandaks kasutab ta oma ideede levitamiseks ja propageerimiseks enda isiklikku eeskuju, vĂ”ttes enesele lausa bodhisattva ja isa rolli. (Ibid.: 96) Viienda propagandavĂ”ttena kasutab ta teadlikult lihtsat keelt ja sĂ”nu, sĂ”num on selge, et lihtinimene sellest aru saaks, et see oleks lihtinimese vaatenurgast esitatud. (Ibid.: 97) „TĂ”enĂ€oliselt on Ă”ige vĂ€ide, et AĆĄoka nĂ€ol oli tegu esimese budismi populariseerija ja budismi kui rahvaliku massiusundi alusepanijaga.“ (Ibid.) Kuuendana oskab ta kasutada mĂ”juvalt positiivse tĂ€hendusega mĂ€rksĂ”nu: kaastunne, annetamine, tĂ”de ehk ausus, puhtus, leebus, hĂŒve ehk vooruslikkus, vaoshoitus ehk eneseohjeldamine, meelepuhtus, tĂ€nulikkus, vankumatu pĂŒhendumine, rÔÔm. (Ibid.: 99)
Aƥoka vÔtmesÔna on kahtlemata seadmus,
dharma. Seadmuse jÀrgi peab oskama kÀituda ning selle jÀrelevaatajaiks on mÀÀratud ameteisse hulk erinevaid seadmuse jÀrelevaatajaid, seadmuse kÔrgametnikke ning inimesi, kes tagaksid inimeste heaolu.
Seitsmenda propagandavĂ”ttena esitab AĆĄoka oma raidkirjades positiivsuse programmi, loetledes konkreetseid tegevusi, mida ta on teinud vĂ”i mida tal on kavas teha lasta. Oma olemuselt meenutavad need tĂŒĂŒpilist valimisprogrammi ĂŒhes lubadustega valijatele. (
Ibid.: 107)
Need humanistlikud sammud olid: keelata vĂ€givald olendite kallal; loomohvrid, jahi-ja kalapĂŒĂŒk; elusolendite tapmine ja nende liha söömine; keelata sĂ”jategevus. Siiski, iroonilisel kombel, kuigi ta nĂ€iteks nĂ”uab vangide Ă”iglast kohtlemist ja keelustab piinamise, ei keelusta ta siiski surmanuhtlust ega vabasta kĂ”iki vange. MĂ”ned vangid said vaid 3 pĂ€eva lisaaega. See oli vaid nn olukorra leevendamine. Tema kasuks rÀÀgib aga tĂ”siasi, et AĆĄoka kehtestas ilmselt esimese valitsejana maailmas looduskaitse reeglid, keelustades nĂ€iteks metsade ja pĂ”ldude pĂ”letamise. Sinna lisaks kĂ€idi vĂ€lja tasuta arstiabi pakkumine kĂ”igile inimestele ja loomadele ning ravimtaimede kasvatamine. (
Ibid.: 109)
AĆĄokat on peetud ka ĂŒheks esimeseks usuvabaduse propageerijaks maailmas, aga nagu eespool tekstis öeldud, on see liialdatud mÀÀratlus – kuningas taotleb pelgalt usukogukondade vĂ”rdset kohtlemist. Hoolimata „usuvabadusest“ keelavad ediktid usukoosolekud ja kahtlase vÀÀrtusega lĂ”bustused. Pealiinist kĂ”rvale kaldunud mungad ja nunnad heideti kogudusest vĂ€lja. (
Ibid.: 110) Niisiis sÔltus vabadus Aƥoka suvast. (Ibid.: 113)
AĆĄoka, „jumalate poolt armastatud kuninga“ediktides nimetatud voorused olid: „Heategevus kĂ”igi elusolendite suhtes, kingituste tegemine braahmanitele, munkadele, oma sĂ”ltlastele, vanematele ja tuttavatele; tĂ”e kĂ”nelemine, mĂ”ttepuhtuse hoidmine, ausus, leebus, tĂ€nulikkus, enesekontroll, kannatlikkus, austus loomade elu vastu, hirm patu ees, mÔÔdukus kulutamises ja tulude hankimises, austus oma vanemate, vanemate inimeste ja Ă”petajate vastu, braahmanite, munkade, sĂ”prade ja vanemate, teenrite ja orjade hea kohtlemine; hoidumine julmusest, pahatahtlikkusest, vihast, uhkusest ja kadedusest; pĂŒĂŒd teha head, leevendada vanurite, vaeste ja haigete kannatusi; sallivus ja austus teiste usundite vastu; lahkusust hoidumine jne.“ (DaniĂ©lou 2011: 125)
Huvitaval kombel ei maini kuningas AĆĄoka aga oma ediktides kordagi nĂ€iteks Nelja Õilsat TĂ”de. (Britannica.com)

Siinkohal esitatakse AĆĄoka ediktidest ĂŒhe nĂ€ide. Tegemist on II sambaediktiga (Delhi-Toprā versioon“
Jumalate poolt armastatud kuningas PriyadarĆĄin
lausus nĂ”nda: „Seadmus on hĂŒve.
Ent mis on seadmus?
VĂ€he pahesid (ja) palju head.
Kaastunne, annetamine, ausus (ja) puhtus.
Mulle on antud ka mitut moodi lÀbinÀgelikkuse anne.
Ma olen
soosinud mitmel moel kahe- (ja) neljajalgseid, tiivulisi
(ja) veeelukaid, kinkides neile isegi
elu.
Ning ma olen teinud palju muudki head.
Sel eesmÀrgil
lasin ma raiuda seesinase raidkirja seadmusest, et (inimesed seda mÔistaksid),
ja et (seesamune raidkiri) kestaks kaua.
Ning et see, kes (seda jĂ€rgib), teeks head.“

Tekst vohab eneseimetlusest, siiras ja pĂŒhendunud budistlik meel on kaheldav.


KokkuvÔte. Aƥoka teened ja tÀhtsus tÀnapÀeval


AĆĄoka saavutused vĂ”ib kokkuvĂ”tvalt jagada kaheks: edusammud ideoloogilises plaanis (moraalne ja propagandistlik vĂ”it) ning reaalsed tulemid. Tegelike tulemustena vĂ”ib AĆĄokale omistada budistlikku misjonitegevust. Legendi jĂ€rgi rajas ta ka 84 000 stĆ«pa`t, ehitas vĂ€lja Buddhaga seotud palverĂ€nnupaigad ning rajas kloostreid. Ei tohi ka unustada AĆĄoka sambaid, pea esimesi kivist rajatisi India kultuuriruumis, kui Induse kultuuri linnad vĂ€lja jĂ€tta. Maurya dĂŒnastia avas ka Indiale akna lÀÀnde. KĂ”ige kaugele ulatuva mĂ”juga AĆĄoka saavutusi oli Martti Kalda sĂ”nul ka raidkirjade (ning hiljem kĂ”igi tekstide) kirjapanekuks kasutavate kirjasĂŒsteemide leiutamine. Kirja leiutamine oli mentaalselt olulisem kui tĂ€htede kuju. India mĂ”te ĂŒtles esmakordselt lahti oraalselt sĂ€ilitatud kirjandusest. Propagandast hoolimata oli ta humanist, kes muutis Buddha Ă”petuse ĂŒhiskondlikuks ideoloogiaks, moraaliĂ”petuseks, mis sobis kĂ”igile, destilleerides filosoofiast eetika. Ta kĂ”neles mitte taevariigist maapeal, vaid moodsast heaoluĂŒhiskonnast. (Kalda 2013: 117-118)
Nii nagu keiser Constantinuse pöördumine kristlusesse 600 aastat hiljem, viis ka Aƥoka pöördumine paljude tema alamate pöördumiseni budismi. Tema olulisus seisneb budismi toomises kloostritest lihtrahva sekka, laiade rahvahulkade juurde. (Religionfacts.com)

Ei tea, kas taimetoitlastel on ikka pĂ”hjust AĆĄokat oma patrooniks pidada, kĂŒll aga pole liialdus öelda, et just tĂ€nu AĆĄokale, vĂ”ib-olla kĂŒll algselt imperaatorlikust vĂ”imuihast tingituna, et just tĂ€nu AĆĄokale ja budismi eksportimisele Indiast on budism esiteks ĂŒldse oma eksistentsi sĂ€ilitanud ning teiseks sai just tĂ€nu temale budismist kui India mĂ”istes ĂŒsna kĂ”rvalisest sektist suur maailmareligioon kui ĂŒks humanismi ja vĂ€givallatuse eestvedajaid. KĂ”ige olulisem on aga meeles pidada, et AĆĄokast saati hakati budistlikke kaanoneid ja suutraid kirja panema, mis nĂŒĂŒdseks, 2017. aastaks siiamaani kestavad ning on pidevalt potentsiaalses arengus. Ning lĂ”petuseks, on tĂ€nu AĆĄoka raidkirjadele avastatud India tĂ”epĂ€rane ajalugu.







Kasutatud kirjandus


Kalda, Martti „Jumalate poolt armastatud kuningas PriyadarĆĄin AĆĄoka raidkirjad“ TLÜ Kirjastus, 2013
Skilton, Andrew „Budismi lĂŒhiajalugu“ Koolibri, 2012
DaniĂ©lou, Alain „India ajalugu“ Valgus, 2011
www.britannica.com/biography/Ashoka
www.religionfacts.com/conversion-asoka
https://et.wikipedia.org/wiki/AĆĄoka
https://en.wikipedia.org/wiki/William_Jones_(philologist)
Subramanian, Samanth. Ashoka: The Search for India's Lost Emperor by Charles Allen - review. -
https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Allen_(writer)













reede, 4. august 2017

Twin Peaks

Viimasel nĂ€dalal oleme öösiti, suu ammuli,  kella neljani jĂ€rjest uusi 2017. aasta "Twin Peaksi" osi vaadanud. David Lynch  on ikka geenius. Kohati veidralt ĂŒle vindi keeratud sĂŒrrimad kaadrid "The Black Lodge´s ja mujal, on just sellepĂ€rast nii head, et nad on kuidagi tĂ€pselt ja oskuslikult hea maitse piiri peal, samm edasi lĂ€heks juba camp´iks. Kuigi Lynch vĂ”ib justkui pĂ”hjendamatult ja tĂŒĂŒtult molutada vahele pikitud venivate, pealtnĂ€ha kĂ”rvaliste vestlustega, tuleb aga peagi jĂ€lle midagi tĂ€iesti ootamatut ja pöörast, mĂ”ni uus lahtikeriv vĂ”te, nii et ei suuda kustutada nĂ€lga eesootavate lahenduskĂ€ikude jĂ€rele. KĂ”rvaldimensioonis kaks aastakĂŒmmet ekselnud Cooper ja sealt vaevarikkalt suitseva rullikeritud pulgana siinpoolsusse, kurjuse kehastuse Bob´i loodud triksteri Dougie Jones´i (et ta tĂ”elise Cooperi naastes surema ei peaks; kuidas kĂŒll, seda veel ei tea)identiteedi (kellega dimensioonides kohad vahetatakse) varju naasnud Cooper on misterbeanilikult juhmistunud, unustanud selle maailma keele ja tĂ€hendused. Autistlikult sĂŒnkronismi, kaasinimeste toetuse, "jumaliku" ettemÀÀratuse ja hoole, kehamĂ€lu ja kĂ”rgemate jĂ”udude kokkumĂ€ngu abil Ă”nnestub tal pÀÀsta (niikaua kui mina nĂ€inud olen, vĂ€hemalt 12. osani) nii Dale Cooper´i hing (Cooper oli kĂŒll pigem budist) kui lahendada Dougie Jones´i pĂ€randi - tohutu rahavĂ”la ning pereĂ”nne. KĂ”ik Cooperi ja Laura Palmeri juhtumiga seostuv elustub korraga paralleelselt - Cooperit asuvad otsima nii FBI kui kohalik Twin Peaksi jaoskond. Bob´i vaimust seestunud Cooperi kaksik ajab jĂ”leda machona mööda ilma oma rida, lisaks siseneb salapĂ€rase valve all oleva korteri mĂŒstilise kaameratest ĂŒmbritsetud klaaskasti sadistlik vaimolend, kes veristab ruumis miilustava noorpaari; lisaks mitu teist kummalist mĂ”rva, Ă€gestunud kĂ€itumist, vihjeid aegade tagant ja teadaandeid Log Lady halult indiaanlasest Hawk´ile... ja pinge kasvab.
Jah, kohati kĂŒll tundub, et Lynch vahel lihtsalt lĂ”butseb, jĂ€ttes sisse nĂ€iteks pika, vĂ€ga pika stseeni tema enda kehastatud uurimisrĂŒhma juhi Gordon´i ja koketse prantslanna vahel.
Üks pĂ”hilisi imetlusvÀÀrsusi, mis Lynch´i lĂ€bi "Twin Peaks´is" avaldub, on oskus panna kokku voolama tĂ€iesti erinevaid stiile ja vĂ”tteid nii, et need mĂ”juvad veenva ja nauditava tervikuna. Sinna juurde naljakalt vĂ€rvikas karakteriloome. 

Igatahes, ootan pĂ”nevusega uusi osi (praegu kĂŒll ainult Pirate Bay´st kĂ€ttesaadav, eks nĂ€is, millal Eesti telesse jĂ”uab) ja olen lummatud, sest kuigi tihtipeale vajuvad filmide ja seriaalide jĂ€rjed kuidagi Ă€ra vĂ”i lĂ€hevad kommertsiaalseks kĂ€tte, on nĂ€ha, et seda filmi on 25 aastat hiljem tehtud nĂ€htava mĂ”nuga ning nĂ€itlejad elevil vĂ”imalusest oma aastakĂŒmnetetagust triumfi jĂ€tkata, ja naasmisest sinnasamasse kummalisse maailma. Twin Peaks oli see, mida lapsena lisaks "Salatoimikutele" samuti, suu ammuli, vahtisin ja mis on minu sĂŒrrealistlikku maailmataju, mingit eksistentsiaalset tunnetust on kindlasti omal moel kujundanud (ja kelle kĂ”igi veel, eksole), sellele teatava tagapĂ”hja andnud. Muidugi, siis, tegelikult mĂ”istmata enamust sellest, mis seal Lynch´i ja Mark Frosti loodud maailmas toimus.



Viimati, kui ma kuhugi blogisse mingist filmist postituse tegin, oli vist Matthew Barney "Cremaster´ist" (mida olen fĂ€nnanud ja tĂ”siseltvĂ”etavatele peikadele nĂ€idata pĂŒĂŒdnud) analĂŒĂŒs kunagi ammu Kaire Nurgale kooli jaoks. Jaa, seal on seos. Eks see taasleitu mĂ”jub jĂ€llegi inspiratsiooniallikana, et luua ikkagi mingit tĂ€iesti oma tunnetust pĂŒĂŒuta kellelegi meeldida, meele jĂ€rele olla ja mĂ”istetavaks teha. Leida oma jĂ”ud. JĂ€lle see Ă€ratundmine, jah,see on ehk see, mida kĂ”ik loominguliselt ehk tegema peaksidki.










Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.