neljapÀev, 1. september 2011

PĂŒhitsus



Suurema jao sellest suvest olin kĂŒlas nĂ”elravitseja Leifil Vaabinas. Ööbisin ĂŒleval avaras tĂŒhjas katusealuses ruumis. Leidsin pĂ”randalt suure lagunenud herilasepesa ja kahe akna vahelt sĂŒlemitĂ€ie koolnud herilaste kestasid, sekka mĂ”ne liblika ja mesilase. KĂŒllap olid nad pĂŒĂŒdnud vĂ€lja pÀÀseda, kuid tulutult, ja sinna ka igavesse unne heitnud.  Kuna Leifil on kodus seinad kaetud kĂ”ikvĂ”imalike sakraalsete pildikestega, nii hiina hieroglĂŒĂŒfide,budistlike jumaluste ja boddhiĆĄatvade kujutistega kui kristliku sĂŒmboolikaga, tulin ideele, et korraldaks selle pesakonnaga kah mingisuguse pĂŒhitsusrituaali. Pihustasin nad ĂŒkshaaval kĂŒldse aerosooliga ĂŒle ja asetasin lĂ”uendile. Nii jÀÀdvustasin nad kuldsete "sarkofaagidena" oma kĂ€rjepĂŒhamu ĂŒmber.
Praegu on uutel herilastel valminud uus pesa ja suvel ronis nii mĂ”nigi neist mulle teki alla. Muidu elasid nad sumisedes oma elu ega hĂ€irinud, aga kui Ă”htuti lambikese valguses lugesin, olid nad helenduse peale hopsti kohal ja siis oli kĂŒll tĂŒkk tegemist.

PÔllukivi




Selle kivikese tĂ”i mulle osakonna meister Lauri vastu oma maakohast Vastseliinast. Sest maa oli veel jÀÀtunud kĂ”ik kooli Ă”uel vedelevad kivid olid sĂŒgaval lume all. Mind ei lastud tollal teisiti lĂ”putööle kui oma vĂ”lgnevuse (graanitskulptuuri) Ă€ra esitan. Siis ma vĂ”tsin kĂ€tte ja tegin puhtalt kuisu ja laiskuse ja ajapuuduse ja vĂ”ib-olla ka tigeduse pĂ€rast konkreetse putsi. See idee meeldis Ă”ppejĂ”ududele ja tegi kĂ”igile nalja. Tahud teistel kĂŒlgedel poleerisin veepritsiga siledaks ka. Seal on ilus muster kivimisegust, justui viljapĂ”llukaar ja valged pilved ĂŒlal. Vahepeal jĂ€i kivike kooli seisma. NĂŒĂŒd tĂ”in ta sealt Ă€ra toksisin augustis VĂ”rumaal lĂ”kke ÀÀres pisut peenemaks. "MaamakĂ”nĂ”_ks mu kuku maamakĂ”nĂ”... mu maaimĂ€kĂ”nĂ”" kostis plaadilt. Sinna vĂ”iks mĂ”ne taime istutada... :)







Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.