teisipäev, 8. september 2015

Tagore järgi

1.

just siis kui hakkasin lähenema oma kolmekümnendale
kui näis et olen kõik oma pärisnooruse tumedad õied tuulde peksnud
kui mõistsin et olen nii palju otsinud ja õieti mitte midagi leidnud
leidsin ma Sinu


2.


mu armastus on nagu kaev mis keeb üle
ometi on mul janu
ei saa ega saa sinust küll koos olleski
lainetab mu süda nagu varblaseparv
ümber jasmiinipõõsa
igatsusest sinu järele ei saa sind ära suudeldud
ei tihka uinuda
olgugi laud rasked kui lutsukivid
et mitte rebida lahti end sellest soojast avarast kosmosest
mis aurab ja hingab su pupillide taga


3.


juba ongi sügis käes
suvekollaste kuldvitste ja soolikarohtude taustal
uriseb koristatud viljapõldude magus mäda
poolteist kuud pole me pea hetkekski
teineteisest lahkunud
ometi valdab mind pidevalt see uskumatuse tunne -
kas tõesti sina
kas me ise ka aru saame kui õnnelikud me praegu oleme
mu jumal ma olen nii tänulik
hakka või uskujaks


4.


kümneid ja kümneid kordi
olen libisenud sinu lähedusse
ja põgenenud su eest
kõigi nende aastate jooksul
kuid praegu olen sind tihkelt
üleni täis
olen nurka surutud su ees ja nüüd pole mul tõepoolest pääsu
mu südame valitseja
olen nii kaitsetu su ees
kõõksun nutta nagu laps


5.


kirsimarjad akende taga
prisked pruutneitsid
me esimene kord oligi me pulmaöö
suures valges sängis
hell öö täis pisaraid ja naeru
mil kõik kehamahlad neelati alla
su higi nagu ambroosia
su huuled kui vein
su silmad mu armulaualeib
õhuahmimine ja vahelejäänud südamelöögid
kui jah- sõna altari ees

http://aaree.blogspot.com.ee/2015/08/tathata.html

      Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest   Kristina Viin           Õigeusu müstiline te...