reede, 20. mÀrts 2009

Daniil Harms ehk Geeniuse elu



MÀngivad: Richard Naar, Kaarel Targo, Kaidi Suitslepp, Ingel Terasmees, Katrin Kalma, Mehis Pihla, Enor NiinemÀgi, Peeter Piiri, Liisu Krass, Lennart Peep, Adeele Sepp

reede, 6. mÀrts 2009

Pohmell

Ärkasin just. PĂ€ike paistab, aga tuba on jahtunud. Riided on pĂ”randal ja mustad. kraanikauss on ka musti nĂ”usid tĂ€is. Isegi mu silmaalused on mustad. Boiler on vĂ€lja lĂŒlitatud. Söök on otsas. Öösel olin paki kiirnuudleid alla neelanud. MĂ”ned neist vedelevad laual. Helistan umbes viiele sĂ”brale ja kĂŒsin, kuidas neil tervis on, selleks et enda oma kurta. KĂ”ik ei vĂ”ta vastu. Ma pole tĂ€na mitte kusagile jĂ”udnud. Palju tööd on vaja teha, aga mina vedelen arutult voodis. MĂ”tlen kunstist ja armastusest. Kummagagi neist ei ole vĂ”imalik hetkel tegeleda. Kahju. Siis mĂ”tlen, et olen ikkagi kunstnik. Oma loomult ja mĂ”ttelaadilt ja nii edasi. Peaasi, et mina ise seda tean. Ja ĂŒkskord saab must suur kunstnik. VĂ”i vĂ€hemalt hea kunstnik. Kunagi kirjutan raamatu. VĂ”ib-olla isegi mitu. Leian linadelt tema juuksekarvu. Need on kĂ”ige ilusamad asjad maailmas. Öösel, jumal-teab-mis-kell, kĂ€isin tema ukse taga kella laskmas. Hea, et ta ei kuulnud. Naaberkorterist kostub tĂŒmakat.
Olen jĂ€lle vĂ€ga palju iba ajanud, laianud ja lohutanud. Hea, et kĂ”ike ei mĂ€leta. NĂ”udsin Lavastajalt, et ta ĂŒtleks mulle, kas ta ikka seda naist armastab vĂ”i ei. Et ta on nii tore naine. Lavastaja vastas, et Kristina, tee mulle lavakujundust. Üks vana Poeet kirjutas mulle ja minu kenale sĂ”bratarile luuletuse kahest litsist. Kahjuks ei suutnud ta seda meile arusaadavalt ette kanda, sest kĂ€ekiri oli loetamatu. Eks ta oli purjus ka. Hiljem ma tantsisin selle sĂ”brannaga. Tal oli nii pehme keha. Kohtasin ĂŒht noort neidu, kes hiljuti kritiseeris oma blogis kaasaegset eesti luulet. Soovitasin talle tungivalt, et ta praegu veel niimoodi ei kirjutaks, et ta ootaks veel paar aastat, tema enda pĂ€rast. Neiu tĂ€nas mind ja kĂŒsis, miks ma temast nii palju hoolin. Siis me kallistasime. Üks tore noormees kĂŒsis, et miks ma temaga vahepeal ĂŒldse suhelnud ei ole. Ütlesin, et ma ei tahtnud. Siis me kallistasime. Aga ma ei suutnud talle otsa vaadata, sest olin liiga purjus. Kahju. Kiitsin kedagi, et ta on vĂ€ga lahe. Ja siis veel kedagi. Mu eilse Ă”htu saatjanna ĂŒtles, et Kristina, mine koju. MĂ”ne aja pĂ€rast imestas, et ma pole ikka veel koju lĂ€inud. Hiljem ĂŒtles ta jĂ€lle, et mine koju. LĂ”puks lĂ€ksin ka.
Ma Ă€rkan nĂŒĂŒd pĂ€riselt ĂŒles ja hakkan koristama.

kolmapÀev, 4. mÀrts 2009

Ootamatu looming

PĂŒhapĂ€eval, 2. mĂ€rtsil sai minu blogi 1-aastaseks. Kui eakad teie blogid on?

Vahepeal tegin kiirsööstu marsruudil: Tartu-Tallinn-Helsinki-Turku-Raisio. See oli viimane "PARANORMi" nĂ€ituse avamine. Õnneks sai sellega nĂŒĂŒd ĂŒhele poole.

Muuseas saatis ĂŒks onu Priit mulle etteruttavalt Ă”nnitluse:
"Ă€rge pahandage, kui Teid 5.mĂ€rtsi puhul Ă”nnitlen - 56 aastat tagasi sel pĂ€eval kĂ€rvas inimkonna kĂ”igi aegade kĂŒllap vist jĂ€ledaim mĂ”rtsukas Jossif Stalin.
Olge mÔnus. Ette tÀnades P.A."
Jaa! See Ă”nnitlus oli tĂ”esti asjakohane, sest hakkangi justnimelt Stalini portreed maalima ÜliĂ”pilasteatri etenduse ("Daniil Harms- Geeniuse elu") jaoks ja sĂŒĂŒvin huviga "isakese" kortsukestesse, silma- ja suunurgakaldekestesse. (Kahjuks vĂ”i Ă”nneks kĂŒll olemasolevate portreede pĂ”hjal, mitte natuuri jĂ€rgi.)

(Daniil Harms "Ootamatu jooming"

ELULUGU

NĂŒĂŒd rÀÀgin, kuidas ma sĂŒndisin, kuidas kasvasin ja kuidas minus ilmnesid geeniuse esimesed tunnusjooned. Ilmale tulin ma kahel korral.See juhtus nĂ”nda.
Isa abiellus minu emaga 1902. aastal, kuid ilmale tulin ma alles 1905. aasta lĂ”pul, sest isa soovis, et tema laps sĂŒnniks tingimata uue aasta esimesel pĂ€eval. Ta arvestas vĂ€lja, et siis peaks eostamine toimuma 1. aprillil, puges emale kĂŒlje alla ainult sellel pĂ€eval ja pani ette eostada laps.
Esimest korda otsis isa emal lĂ€hedust 1. aprillil 1903. aastal. Ema oli seda hetke kaua oodanud ja rÔÔmustas kohutavalt. Isa oli sellest nĂ€htavasti nii lustlikus tujus, et ei suutnud end tagasi hoida ja ĂŒtles emale: "Aprill!"
Ema solvus sellest vÀga ega lasknudki isa sel pÀeval enam endale ligi. Tuli oodata jÀrgmist aastat.
1904. aasta 1. aprillil kippus isa emale kĂŒlje alla sama jutuga. Kuid ema, kel oli mullune lugu meeles, ĂŒtles, et ei soovi enam lolli olukorda sattuda ning ei lasknud isa ikka enesele ligi. Tormitses isa mis ta tormitses, mingit abi sellest polnud.
Alles aasta pÀrast Ônnestus isal minu ema veenda ja mind sigitada.
Niisiis toimus minu eostamine 1. aprillil 1905. Ainult et kĂ”ik isa arvestused lĂ€ksid vett vedama, sest ma osutusin enneaegseks ja sĂŒndisin neli kuud enne tĂ€htaega.
See ajas isa sellisesse raevu, et Àmmaemand, kes mu vastu vÔttis, kaotas pea ja hakkas mind sinna, kust ma just vÀlja olin roninud, tagasi suruma.
Meie tuttav SĂ”jameditsiiniakadeemia tudeng, kes asja juures viibis, tegi neile teatavaks, et tagasi toppida mind ei Ă”nnestu, ent tudengi sĂ”nadele vaatamata suruti mind siiski kuhugi. TĂ”si kĂŒll, pĂ€rast selgus, et kiirustades mitte just sinna, kuhu vaja.
Sellest tuli kohutav tohuvabohu. Nurganaine kisab: "Andke mulle mu laps!" Talle aga vastatakse:"Teie laps on teie sees."- "Kuidas!" karjub nurganaine. "Kuidas saab laps minu sees olla, kui ma just nĂŒĂŒd Ă€sja sĂŒnnitasin!"- "Äkki te eksite?"- "Mismoodi eksin!?" ahastab sĂŒnnitaja. "Kuidas ma saan eksida? Ma ju nĂ€gin, et laps lamas siin sellel linal!"- "Õige kĂŒll," seletatakse nurganaisele, "kuid vahest ta roomas kusagile."
LĂŒhidalt- keegi ei tea, mida naisele öelda. Nurganaine aga lööb lamenti ja nĂ”uab oma last. Tuli kutsuda arst. Too vaatas nurganaise ĂŒle ja laiutas kĂ€si, kuid taipas siis anda talle inglise soola. Nurganaisel lĂ€ks sĂŒda pahaks ja niiviisi tulin ma teist korda ilmale.
Siis hakkas isa uuesti mĂ€rulit tegema, kuna seda ei saavat nimetada sĂŒndimiseks, sest ma polevat veel inimene, vaid poolenisti loode ja mind tuleb kas uuesti tagasi toppida vĂ”i inkubaatorisse istuma panna.
Ja nii pandigi mind inkubaatorisse.

25. september 1935

...
Keemik: Mina olen keemik!
FĂŒĂŒsik: Aga minu meelest oled sa pask!
Keemik ei ĂŒtle sĂ”nagi ja variseb raskelt pĂ”randale.
...)

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.