laupÀev, 20. august 2016

Skitse




Aare Pilv ja teisi. Skechbook on tÀienemas.

Elementaarne, Watson!


Metshaldjas kingituseks Mairele. Akvarell/ tuĆĄijoonistus A4 paberil.

Hea valgus voogas minust mĂ”ni pĂ€ev tagasi lĂ€bi. Mingi mĂ”tteselgus. Tunnen ennast neil pĂ€evil eksistentsiaalselt kuidagi hĂ€sti. Hiljaaegu ĂŒhel Ă”htul vaevlesin isekeskis olemisĂ”uduses ja surmahirmus, vaese keha abitu hirm ruumi tĂŒhjuse ees haaras mind. Siis aga tunnetasin sealt vĂ€lja. See kĂ”ik on nii imelihtne, kĂ”ik teavad seda, kĂ”ik loevad sellest, aga ei jĂ”ua seda eneses hoida. Kuna me ei tea midagi surmajĂ€rgsusest, kas me "hinge" eksistents mingil kujul jĂ€tkub, on targem panustada, tasub toetuda mĂ”ttele, et kĂ”ik on kaduv. Ühel hetkel sureme niikuinii. SeepĂ€rast ei tasu selles elus oma eksistentsi ja ego pĂ€rast ĂŒleliia muretseda, vaid tunda elamisest rÔÔmu, nii palju, kui see on vĂ”imalik. Veeta aega lĂ€hedastega, tegeleda sellega, mis tĂ”eliselt meeldib ja huvi pakub. Tunda rÔÔmu sĂ”pradest, loodusest, aastaaegade vaheldumisest, taimede kasvamisest aias, soojadest pĂ€ikeselaikudest laual ja kĂ€eseljal, kĂŒpsetel Ă”untel, suvikĂ”rvitsatel, sibulatel. Aidata ja armastada, teha ilusaid tegusid, et see maailm oleks vĂ€hegi parem paik. Sest see aeg, mis antud, on nii ĂŒĂŒrike.
Ei ole vaja keskenduda saavutustele, pĂŒĂŒelda jumalikke staatusi, vaid olla ise vĂ€ike rÔÔmus surelik jumal, kellel on vĂ”imalus teha ilusaid asju ja vaimustuda oleva ilu ĂŒle, tunda rÔÔmu uutest teadmistest ja avastustest.
Nagunii tuleb Ă€ngistus jĂ€lle peale. Siis hingata sisse, hingata mitu korda sĂŒgavalt sisse ja suunata tĂ€helepanu mujale, vaadata oma mĂ”ttekonstruktsioonid lĂ€bi - kas ehk hoopis need pole vildakad. Ja tegutseda rahulikult edasi.
Inimesed kannatavad, sest nad ei oska hoida eneses fundamentaalseid tÔdesid. Ihatakse saada legendiks, suureks, targaks, tÀhtsaks, rikkaks, kuulsaks, parimaks... ihatakse, ihatakse, ihatakse... KÔige targemad on need, kes midagi ei ihka. Vaatad rÔÔmsat ja rahulikku 50-aastast paari, kes koos toimetavad ja kumbki oma asja kallal nokitseb, ja saad aru, et sinu mÔtlemises on midagi fundamentaalselt valesti.
Sellest kÔik targad kirjutavad, aga paljud ellu kaasa vÔtta ei suuda. Nojah, nÀis, millal mul jÀlle tuju hapuks lÀheb.

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.