laupäev, 28. aprill 2018

27. aprill

 Kui lahe oli vaadata, ja selles oli justkui midagi imelikku, et kamp noori lõbusaid kutte ei ostnudki õhtusel ajal poest alkoholi, vaid kohvi, puuvilju, Coca Cola't ja mahla.

28. aprill

Kuna aju ei tuvastatud nutitelefoni sumedat äratusemeloodiat äratusena ja magab edasi (või tuvastab, aga see ei kõla tema jaoks piisavalt veenvalt ja laseb sest  lahti), siis nüüd ostsin päris vanakooli äratuskella. Tulin teadvusele siiski pisut varem, telefoni maheda pala peale vist kraad ärksamaks ja pidin juba pettumusega pooluimas vanduma, et see pilapoest ostetud kell ei töötagi, kuni see peletis äkitsi üürgama hakkas ja mina voodist ehmatusega üles kargasin. "Tirrrrr!" Õudne küll, aga töötab. Nii et olen õnnelik oma uue kellaga.
*

Paar asja, mis ühendab armukadedaid ja salakadedaid naisi, kes igatsevad sul tegelikult vaipa jalge alt tõmmata (mida noor ja naiivne üldse ei märka): inimene, kes seltskonnas koheselt sulle külje alla kargab, on ülisõbralik ja väga uudishimulik. Pakub oma n-ö usaldusväärsust. Teiseks tükivad nad kõik sulle kingitusi tegema ja omi vanu asju ja riideid sulle selga toppima. Pärast näed hullu vaeva, et energeetikast lahti saada. Mõtlen tagasi, see viimane ühendab neid kõiki, esimene ka.
*

L. Kunagi oli sellenimeline šampoon vist. Tänu temale tean, mida tähendab kõnekäänd "madu põues soojendama".
*

Mõned naljatavad, et mis rahvusloomi taga aetakse, ja miks peaks inimese eeskujuks olema mingi loom. Loomad on vägevad alateadvuslikud sümbolid, mul on elus olnud looduses seoses oma elukäikudega teatavate loomadega täiesti maagilisi ja tähenduslikke hetki, mis jäävad saatma ja mingit rolli mängima. Taaskohtumised ja märgid. Täna nägin unes midagi täiesti uut - rõõmsat sõbralikku ahvi, kelle vanaema oli ostnud ja kes ronis mu õlale, teatasin, et ohh, olen alati endale ahvi tahtnud. Pärast mure, et tema peremees ei jätaks alati kaasaskäivat looma (kes nüüd oli väliselt pigem kass) hajameelselt pimedasse keldrisse luku taha. Käisin ja kontrollisin üle. Lahe, hakkasin kohe netis sõbralike ahvide kohta võimalikku unenäosümboolikat uurima. :)
Üks osa on seotud tegevusega FBs. Päevad läbi enamasti vaikin või räägin ainult lapsega, aga nii kui Facebooki lahti teen, hakkab kohe mingi mulin pihta, nagu see olekski ainus suhtluskanal, side maailmaga. Näost-näkku niisama suhelda eriti ei viitsi ka.


Siit tulevad Peeter ja Aare, n-ö "paremäärmuslane" ja "vasakäärmuslane".






Kommentaare ei ole:

      Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest   Kristina Viin           Õigeusu müstiline te...