Nüüd peaks vist piinlik hakkama. Mina virisen, et pean aeg-ajalt praekartuleid sööma, aga Contra kiidab neid siin taevani. Muide, praekartulid sibulaga on vist ka Alberti lemmiksöök. Või valmistab ta seda rooga pigem olude sunnil. Selline lihtne hea toit, mis seal salata.
Kui kartuleid ja sibulat praadida koos tomativiiludega, sisada maitseks basiilikut, tilli ja pipart ning katta see riivjuustuga, saab üsna nämma õhtusöögi. Veel maitsvam, kui segada kartulid singitükikestega. Aga see on juba mõnevõrra kulukam.
Mõtlesin, et kui parasjagu ikka midagi muud asjalikku kirjutada ei ole; ja teemad juba raha ning praekartulite peale üle lähevad, siis on see juba looma tasemel mäletsemine. Sel päeval oleks vist targem blögimisest hoiduda. Muidu läheb asi tuimaks kätte.
Aga no mis sa teed kui nii suur häda klaviatuuri klõbistada on.
neljapäev, 16. oktoober 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest Kristina Viin Õigeusu müstiline te...
-
Lugesin Aldous Huxley esseed "Taju uksed" (Vikerkaar 10/1991). 53. aastal manustas kirjanik indiaanlaste püha narkootikumi meskal...
-
Autorist Kirjanik Lao She Kodanikunimi Shu Qingchun Sündis 3. veebruaril 1899. aastal Pekingis vaesunud mandžu aadliku, keisri kaar...
-
Tartu Ülikool Dao – kas tee, seadus, vool, rännak või kulg? Essee Kristina Viin Tartu 2018 Lao-zi´le omist...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar