neljapäev, 6. september 2012


"Surm ei ehmata". Tegelane minu sõbra Leifi soemüürilt. Mõnikord on vanad seinad nii kõnekad ja olenditest tulvil, et tekib tahtmine lisada söetükiga vaid paar markeerivat piirjoont ning vägev ikoon ongi valmis.

Kommentaare ei ole:

voogasin üle rapsipõllu

voogasin üle rapsipõllu mul polnud nime voolasin mööda maantee serva mul polnud nime ladestusin surnuaias pargipingi vaikusesse mul polnud n...