Ma olin Tartus ja mul oli seal kogu aeg süda paha.
Seepärast sõitsin Tallinnasse ja mul hakkas pea valutama.
Siis tulin Tartusse tagasi ja mul valutas pea ja süda oli ka paha.
Alkoholitagi.

Ma olin Tartus ja mul polnud õhku, mida hingata.
Seepärast sõitsin Tallinnasse ja nägin, et kõik on õhk.
Siis tulin Tartusse tagasi ja mul jäi hing kinni.
Hingamatagi.

Aga kui ma läheksin Võrumaale,
eksiksin kodumetsa ära,
leiaksin sealt pudeli eetrit,
jooksin selle ära, lendaksin puu otsa
ja hakkaksin käo kombel kukkuma.

Ühelt ma küsisin, mida ta kardab.
Ta vastas, et kardab kaotada kontrolli oma elu üle.
Teiselt ei küsinud ma midagi.
Ta vastas, et kardab naisi.
Üks ütles, et ta armastab mind väga. Kuigi ta seda ei tahaks.
Teine ütles, et ta ei armasta mind. Kuigi ta seda väga tahaks.
„Väga“ on üks naljakas sõna, mõtlesin ma.
Ühe juurde läksin, et põgeneda viletsuse eest.
Teise juurde ma läksin, et õppida viletsust tundma.

Kõik need rumalusest või mugavusest tehtud valikud,
juubeldus- ja kannatushetked, kired, meeleheide,
joomingud ja pohmellid kaotatud ajas
ei oma mitte mingit tähtsust loomingu kõrval,
mida kõige selle arvelt veel sünnitatud või välja oksendatud pole,
õigemini öeldes, loomingu eelaimdus ongi ainus,
mis kunstniku heitluste, seikluste ja veidruste ajalugu õigustab.
Elatud elu on toetus, varasalv, sõnaraamat ja käskija
kunstiteose sünniks.