Mingi väga suure hingelise valu läbielamisega on nõnda, et inimesel ei lasta lõpmatult kannatada, psühhofüüsisel on omad kaitsemehhanismid. Kui oled juba tükk aega täielikus põrgus, valu enam välja kannatada ei suuda, ärevusest võitu ei saa ja peaaegu võtad nõuks ennast mingi juhtmega piitsutada, et oleks veidigi kergem, käib mingi klõks ära ning järgnevatel tundidel hakkab kuidagi eriliselt rahulik, eufooriline ja helge. Hakkad näiteks omaette tantsima hoopis. Ületad ennast. Armastad ennast. Paned viiruki vaigu suitsema, küünlad põlema, tantsid ja laulad. Teed endale maniküüri, masseerid end õliga kokku. Ja selline valuringlus käib päevade jooksul, tsüklitena. Inimesele ei anta kanda rohkem, kui ta kanda suudab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
õunapuude õielehti vedeleb teedel kui prahti salamahti peab õnn õilishingedele jahti kirevaid kleidisabasid kergitab tuul hetkeks vaid ja se...
-
M-ile sa küpsed vihmajärgses hommikus kui raske vili puul ja raagest rahutu su isa toidab sind, see tugev juur su all on kaevund otsapidi ma...
3 kommentaari:
mis häda on?
Kirjutasin sulle gmaili
See Xanax on kehv. Eile ühe võtsin, täna pole enam võtnud, teeb pea lihtsalt raskeks ja uimaseks. Aga hea, kui hädakorraks olemas.
Postita kommentaar