reede, 16. veebruar 2018

Piits

Mingi väga suure hingelise valu läbielamisega on nõnda, et inimesel ei lasta lõpmatult kannatada, psühhofüüsisel on omad kaitsemehhanismid. Kui oled juba tükk aega täielikus põrgus, valu enam välja kannatada ei suuda, ärevusest võitu ei saa ja peaaegu võtad nõuks ennast mingi juhtmega piitsutada, et oleks veidigi kergem, käib mingi klõks ära ning järgnevatel tundidel hakkab kuidagi eriliselt rahulik, eufooriline ja helge. Hakkad näiteks omaette tantsima hoopis. Ületad ennast. Armastad ennast. Paned viiruki vaigu suitsema, küünlad põlema, tantsid ja laulad. Teed endale maniküüri, masseerid end õliga kokku. Ja selline valuringlus käib päevade jooksul, tsüklitena. Inimesele ei anta kanda rohkem, kui ta kanda suudab.

4 kommentaari:

valper ütles ...

mis häda on?

Kristina Viin ütles ...

Kirjutasin sulle gmaili

Kristina Viin ütles ...

Xanax. Hommikul ärkad -
pea on tümaks tehtud,
raske nagu kivi.
Kannatused meelest läinud.

Raja tänava valvekabinetis on jälgid eided. Ma ütlen neile, et ma ei suuda juba nädal aega süüa ega magada, mul iiveldab ja mul ei jätku jõudu püstigi seista ning vb hakkan lahku minema. Mutt kohe hõiskab, näitab näpuga ukse poole, "oo, kas sellest mehest või?" (Mine persse, külamoor) Mis see teie asi on, millisest mehest! Siis palun ajutisi rahusteid, sest värisen lausa. Teine mutt hakkab sõimama: "Antidepressandid ma võin teile kirjutada ärevuse vastu, aga ärge arvake, et see siin mingi narkopunkt on, kuulge, rahustid ikkagi tekitavad sõltuvust. See ei ole mingi koht, kus antakse komm sisse ja mõnu ja nauding käes!" (Mine sa ka persse). Mul on tunne, et mõned töötajad on seal sama haiged või end ära nikastanud, kui on patsiendid.

Kristina Viin ütles ...

See Xanax on kehv. Eile ühe võtsin, täna pole enam võtnud, teeb pea lihtsalt raskeks ja uimaseks. Aga hea, kui hädakorraks olemas.

Gotland I

Töötamisest Täna pesukäruga üle männijuurte pansionaadi majakeste vahet rassides vedeles keset kitsast jalutusrada seest tühjaks õgitud j...