Mingi väga suure hingelise valu läbielamisega on nõnda, et inimesel ei lasta lõpmatult kannatada, psühhofüüsisel on omad kaitsemehhanismid. Kui oled juba tükk aega täielikus põrgus, valu enam välja kannatada ei suuda, ärevusest võitu ei saa ja peaaegu võtad nõuks ennast mingi juhtmega piitsutada, et oleks veidigi kergem, käib mingi klõks ära ning järgnevatel tundidel hakkab kuidagi eriliselt rahulik, eufooriline ja helge. Hakkad näiteks omaette tantsima hoopis. Ületad ennast. Armastad ennast. Paned viiruki vaigu suitsema, küünlad põlema, tantsid ja laulad. Teed endale maniküüri, masseerid end õliga kokku. Ja selline valuringlus käib päevade jooksul, tsüklitena. Inimesele ei anta kanda rohkem, kui ta kanda suudab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
Ehk hullus ja arutus. Käisime PARAlastega, no tegelikult üsna eakate härradega Tamperes näitust avamas. Vastuvõtt oli võrratu- palju süüa, p... -
Lugesin Aldous Huxley esseed "Taju uksed" (Vikerkaar 10/1991). 53. aastal manustas kirjanik indiaanlaste püha narkootikumi meskal... -
Õu jee, mind huvitab portree Kristina Viin "Valvab koletist". Müüdud. :) õli, lõuend 100x 75
3 kommentaari:
mis häda on?
Kirjutasin sulle gmaili
See Xanax on kehv. Eile ühe võtsin, täna pole enam võtnud, teeb pea lihtsalt raskeks ja uimaseks. Aga hea, kui hädakorraks olemas.
Postita kommentaar