laupÀev, 24. veebruar 2018

jaanuaris Cerveteris

jaanuaris Cerveteris
ÀÀristavad valged lehmad rohetavaid hauakupleid
palavas loojanguvihus peesitab kollane kass
ja apelsinid vedelevad niisama puudesalus maas
pistan lilleÔie kÔrva taha on jÀlle suvi lasen pÀeval ennast paitada
mÔelda vaid mÀrgib tema
selline ongi see Vivaldi Talv
mida meie oma pÔhjamaistes kujutlustes vÀÀrtÔlgendame -
pekslevad lumerÀitsakad tuisk ja möll
kui tĂŒhine Ă€ng mis valu see ka on
minu olemuse tuum on Àng
karge boreaalne tumedus
kas suudaks mÔista mind
pÀevitunud sooja maa jeesuspoiss
lÀÀge suudlusega oliivipuu juurtel
vÔi lunastaks mind just
ĂŒks serotoniini ĂŒledoos lĂ€ppuvas leitsakus
kÀin tihti vannis kui vÀljas on talv
masseerin kuuma joaga oma alatasa kĂŒlmi
kÀsi ja jalgu
uhan turja pealt raskust mis vohab kui malts
aga jaanuaris Cerveteris
kepslevad lambukesed keset vananaistesuve
ja Jumala Tall valvab altaril koguduse ĂŒle
Neitsi Maarja vÀrviline kuju on kui lasteraamatust
ja naerataval padre Piol olid lillelÔhnalised stigmad
poe ees mekivad vanamehed cappucinot
taustaks kirikukell
mille hele sumedus justkui kuulutaks pidu
oh Vivaldi mis Àng see ka on
kus tuisk kus torm kus pÔhjamaade igatsus
kĂŒlmast vihmast patrad vaid
tuuleiilist mis kord krae vahele tikkus
valge nisu moondad mustaks
rukkileivaks





1 kommentaar:

Kristina Viin ĂŒtles ...

Kuid vaata aga, Roomas sajab lund!

Ema Theofili ĂŒtles, et igat inimest kohates me salamisi mĂ”tleme, kas ta on minu jaoks, nii, teadmata. Ja et inimesed on alati samasugused ol...