esmaspÀev, 6. august 2018

Gotland II. Hingamisest


Gotland II

Hingamisest

Kirjutaks lihtsalt hingamisest. KĂ”ige lihtsamad, elementaarsemad asjad on tihti need, mida inimene tĂ€hele ei pane. Olen proovinud erinevaid hingamistehnikaid, aga alles siin hiljaaegu olen hakanud tĂ€hele panema oma argist hingamist erinevates hetkedes. Kui olen Ă€rev ja tunnen hirmu, mĂ€rkan, et ma ei hinga. Hingamine on muutunud hillitsevaks, pindmiseks. Stressis ja pingeseisundis inimene tĂ”mbub kapslisse, ta ei hinga. Ja saladus, mida neis seisundites ette vĂ”tta, ongi imelihtne – lihtsalt hinga! VĂ€list kĂ€itumist ei pea muutma, kui tĂŒkk aega korrapĂ€raselt ja sĂŒgavalt sisse ja vĂ€lja hingata, muutub enesetunne paremaks, hirm kaob. KĂ”ik teavad seda. Elementaarne ju. Aga Ă€ratundmine seisis justnimelt selles, et ma mitte ei hinga, sest olen Ă€rev, vaid olen Ă€rev, sest ma ei hinga. Kuid lihtne teadvustamine, et ei maksa unustada hingamist. On ehmatav sukelduda kargesse merre, kui eelnevalt ei hinga sĂŒgavalt sisse ja seejĂ€rel vĂ€lja. Tuhude talumine paljudel naistel ilma sĂŒgava korrapĂ€rase hingamiseta on ĂŒsna vĂ€ljakannatamatu. Hingamata on raske vĂ”imelda. Ja mis on hingamispĂ€ev? Siis ei ole stressi, inimene ei unusta hingata. Puhkav inimene hingab sĂŒgavalt ja rahulikult. Kui keegi sind salvab, ei pea kohe mĂ”tlema, mida vĂ”iks talle andekalt vastu Ă€sada. Lihtsalt hinga. Miks muidu öeldakse, hinga, loe kĂŒmneni ja siis vasta? Hingamisega meel selgineb, emotsionaalne filter Ă”heneb. Kui siit, lihtsamast lihtsaimast edasi mediteerida, vĂ”iks nii mĂ”negi halva harjumuse maha jĂ€tta. Kui tĂ€iega teadvustatakse nĂ€iteks, et iga sissetĂ”mmatud sÔÔm tubakasuitsu on ĆĄokk kehale. Aga teadmine ei ole teoreetiline arusaamine asjadest. Teadmine on lĂ€bitunnetatus. Kui see hetk tuleb, oled Ă”nnega koos. Head hingamist.






























Kommentaare ei ole:

Ema Theofili ĂŒtles, et igat inimest kohates me salamisi mĂ”tleme, kas ta on minu jaoks, nii, teadmata. Ja et inimesed on alati samasugused ol...