neljapäev, 11. detsember 2008

Krabimaitselised pulgad.
Suhkruasendaja.
Kohvikoorepulber.
Lihamaitselised kiirnuudlid.
Alkoholivaba õlu.
Puuviljaekstrakt.

Armastusemaitselised hüvasijätukirjad.
Emotsioonidest ülekeev apaatia.
Kaineks joomine.
Vaikuse väljakannatamatu müra.
Nutlik naer.
Meeleheitlik ühtimine lahkumineku tähiseks.
Lõputu teejoomine.

-Ma ei saa end mitte kunagi mitte kellegagi siduda. Ma kardan, et ma kaotan ennast. Ma valgun laiali. Mu ümber on keha, mis ümbritseb kestana kirjutamist, lakkamatut kirjutamist.
-Sa tahadki üksiklaseks jääda? Elu lõpuni...
-Jah. Varem ma kartsin seda. Nüüd enam mitte.
-Aga mul on vaja kogu aeg kedagi armastada. Ma ei saa teisiti elada.
-See on... See on väga ilus.
-Hea küll. ma mõistan sind. Aga mida mina siis tegema pean? Ah, see polnud küsimus.
-Sina pead särama.
-Aga kuidas ma saan särada kui...

alkdjglaödjgklaöjklasdjglsagjlasdkjgaldgjlaö

-Mul oli väga hea sinuga täna olla.
-Minul ka.
alkdjglöadjgalöjglaö
-Näeme.
-Näeme. Muidugi näeme.

Wow! Jaiks! Juhhuu!!! Huuh.

Simulatsioon.
Sublimatsioon.
Saldejumps.

3 kommentaari:

Peeter ütles ...

see on puhas luule ja huvitavaks teeb selle just hingeseisund. kristiinal on õnnestunud stantsida puhast valu segiläbi naudinguga sõnadesse. kui soovite võib seda ka verbaalseks oksendamiseks pidada. Aga mulle meeldib mõelda et see on psühhedeelia, kus üks meel pööratakse ümber teiseks, antud juhul tunded sõnadeks

aga jah luule vist selline ju ongi...

Anonüümne ütles ...

- Ma armastan sind
- Oled sa kindel, ma pigem meeldin sulle ja sa vajad mu tähelepanu
- On sellel siis vahet?
- Armastada saab ka nõudmata, sisemise silmaga vaadeldes ja sellest vaatlusest endasse mingit hoopis teistsugust teadmist kogudes. Kui sa mind armastaksid, teaksid sa minust hoopis rohkem kui ma ise.
- Aga see tundub nii raske, ma olen elav inimene, selliseks armastamiseks peab minus mingi krõks käima
- See võtabki pikalt aega. Mina seda ei oska. Mina saan armastada kirjutamises.
- Mina ei pruugi ka selleni jõuda. Ma tahan elusat lähedust, su lõhna ja keha ja häält. Aga nüüd ma vähemasti aiman kes sa oled. Et sa oled teistsugune ja kui ma tahan, siis ma pean õppima armastama. Aga seda ma veel ei tea, kas ma tahan. Sest ma ei tea, kas mina olen ikka mina, kui ma niimoodi elan.

Ma viin, sa too ütles ...

Iseendale märkuseks:

Oksüümoron (kreeka k oxymoron "teravmeelne rumalus"- oxys "terav", "hapu"+ moros "juhm", "rumal") ehk vastandväljendus on kõnekujund ehk troop, mis stiilivõttena ühendab vastandlikke mõistei.

Näiteid: helisev vaikus; kuum lumi; särav pimedus; elav laip; magus valu.

Valguse mäng

Valguse mäng töölaua kõrval. Ja hetke pärast ta juba kaduski.  Kujundan-illustreerin-küljendan Joanna luulekogu, peagi läheb trükki. ...