VANA RAIPEKÜLA
mu lapsepõlve kasvupaik

vanemad polnud siit pärit ja mul
on vaid kibedad mälestused peas

vana sovhoosiküla

siin lagunevad laudad ja tuul tapamajas

ja kafkakuivati kus rebased on pehkind vilja sisse pesa teinud

lagedad karjamaad kõik viimseni on põlluks küntud

siin pole midagi vaid tühjus laga ja vaimne soo
kus viimasel suvel sõid lehmad
hapnenud heina musta laega

laudas

kuigi väljas lõhnas rohi

siin üksi ohkab muistne kalme

alasti kesk mahavõetud metsa

ja igivana ohvrikivi räämas tammikus

mis mulle alati õõvastav näis

nüüd järsku ainsana on selles külas armsaks saanud

kõik muu on alla käind