neljapÀev, 23. veebruar 2012

VANA RAIPEKÜLA
mu lapsepÔlve kasvupaik
vanemad polnud siit pÀrit ja mul
on vaid kibedad mÀlestused peas
vana sovhoosikĂŒla
siin lagunevad laudad ja tuul tapamajas
ja kafkakuivati kus rebased on pehkind vilja sisse pesa teinud
lagedad karjamaad kĂ”ik viimseni on pĂ”lluks kĂŒntud
siin pole midagi vaid tĂŒhjus laga ja vaimne soo
kus viimasel suvel sÔid lehmad
hapnenud heina musta laega
laudas
kuigi vÀljas lÔhnas rohi
siin ĂŒksi ohkab muistne kalme
alasti kesk mahavÔetud metsa
ja igivana ohvrikivi rÀÀmas tammikus
mis mulle alati ÔÔvastav nÀis
nĂŒĂŒd jĂ€rsku ainsana on selles kĂŒlas armsaks saanud
kÔik muu on alla kÀind









2 kommentaari:

valper ĂŒtles ...

kos taa kivi om?
kuigi ei lövvÀ.

Kristina Viin ĂŒtles ...

tuu kivi om Raisten, ĂŒte vana tammiku seen, Ă€r vĂ”sso kasunu. ja sÀÀl om ka RaipemĂ€gi, vana kalmuaid.

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.