Vahepääl joonistan kasse... (võrukeelne Täheke)
neljapäev, 31. märts 2011
laupäev, 26. märts 2011
Raamatukogu kohvikus
Raamatukogu kohvikus
Heledad päikesetriibud
Kriibivad mu rinnale
Kuumaveeallikaid
Kas hakkab parem või ikka on halb
On juba kevad ja ikka veel talv
Omaenese raskus ja rabedus
Kisub mu maadligi
Rebib mu Karlova korteri
Higised laed põranda ligi
Määriks ka selle kohviku
Heledad aknad
Jämeda tahmaga kokku
Kui siia liiga kauaks
Istuma jääksin
Tegelikult polegi vahet
Kus viibid
Valguselaigus või kiduras härmas
Kui su enese kese on habras
Ja hämaras triiviv
***
Ma ei karda enam surma nii väga
Aga tahaksin olla valmis
Siis kui on aeg
Lasta end lahti
Õppida eluajalgi
Vabalt tõusma ja langema
Olla lumehelves
Helge ja soe
Langeda muretult
Hea inimese
Pehmele põsele
Sulada kevadise sulaveena
Ta naerukurdude tõeks
Olla lihtne
Ja lohutav
***
Üle kilgendava tänava
Variseb koormatäis lund
Katuselt alla
Häbenesin just
oma kaenla alt valla-
Rebenend palitut
Üle teegi ei taltunud minna
Aga tunne on targem ja
Teadjam kui mina
Taamal pahiseb emajõe pind
Nagu silmavesi puhas ja selge
Higine pais mida terve talv
Raske kooriku all
Kinni on hoitud
Viletsus valu ja hirm
Las minna
Põlvitan patjadel
Traageldan armu ja hoolega
Päevinäind kasukat
Iga nõelapiste siin ja praegu
Jääb kuskile alatiseks alles
Talv tuleb taas
Ja kanda on palju
Heledad päikesetriibud
Kriibivad mu rinnale
Kuumaveeallikaid
Kas hakkab parem või ikka on halb
On juba kevad ja ikka veel talv
Omaenese raskus ja rabedus
Kisub mu maadligi
Rebib mu Karlova korteri
Higised laed põranda ligi
Määriks ka selle kohviku
Heledad aknad
Jämeda tahmaga kokku
Kui siia liiga kauaks
Istuma jääksin
Tegelikult polegi vahet
Kus viibid
Valguselaigus või kiduras härmas
Kui su enese kese on habras
Ja hämaras triiviv
***
Ma ei karda enam surma nii väga
Aga tahaksin olla valmis
Siis kui on aeg
Lasta end lahti
Õppida eluajalgi
Vabalt tõusma ja langema
Olla lumehelves
Helge ja soe
Langeda muretult
Hea inimese
Pehmele põsele
Sulada kevadise sulaveena
Ta naerukurdude tõeks
Olla lihtne
Ja lohutav
***
Üle kilgendava tänava
Variseb koormatäis lund
Katuselt alla
Häbenesin just
oma kaenla alt valla-
Rebenend palitut
Üle teegi ei taltunud minna
Aga tunne on targem ja
Teadjam kui mina
Taamal pahiseb emajõe pind
Nagu silmavesi puhas ja selge
Higine pais mida terve talv
Raske kooriku all
Kinni on hoitud
Viletsus valu ja hirm
Las minna
Põlvitan patjadel
Traageldan armu ja hoolega
Päevinäind kasukat
Iga nõelapiste siin ja praegu
Jääb kuskile alatiseks alles
Talv tuleb taas
Ja kanda on palju
Tellimine:
Postitused (Atom)
Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest Kristina Viin Õigeusu müstiline te...
-
Autorist Kirjanik Lao She Kodanikunimi Shu Qingchun Sündis 3. veebruaril 1899. aastal Pekingis vaesunud mandžu aadliku, keisri kaar...
-
Ehk hullus ja arutus. Käisime PARAlastega, no tegelikult üsna eakate härradega Tamperes näitust avamas. Vastuvõtt oli võrratu- palju süüa, p...
-
Lugesin Aldous Huxley esseed "Taju uksed" (Vikerkaar 10/1991). 53. aastal manustas kirjanik indiaanlaste püha narkootikumi meskal...