"Väheproduktiivne üksikema"

akvarell, 2014

Arvustus. Naine, kes jookseb hundina

Autor: Evelin Arust

http://kultuur.err.ee/v/kultuurileht/varske_rohk/d7b045bf-46a4-4b6b-8399-10af3d774377

Allveefotograafiast ja uusvaimsusest

Kirjutasin näitusearvustuse, mis ilmus Tartu Postimehes 10.12.2014. Siin kärpimata tekst. 

Allveefotograafiast ja uusvaimsusest

Tänu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna hullumeelse professori imagoga juhataja ja kunstiteoreetiku Peeter Linnapi lummavale sümbioosile sukeldumisharrastusest ja kirest fotograafia vastu on TKK täna üks väheseid kõrgkoole, kus allveefotograafia kuulub uuenduslikku õppekavasse. Maailmas tuntud USA fotograaf Alex Kirkbride käis Linnapi kutsel andmas koolis allveefotograafia kursust ja juunis kaitses Sigrid Kuusk oma diplomitöö just selles žanris. Nüüd ongi Nooruses avatud allveefotode ja aeropiltide näitus "Y- dimensioon", kus kõrvuti esinevad nii tudengid kui selle ala tõsised tegijad.

Kuigi näituse peakiri "Y- dimensioon" tähistab ning autorite töid ühendab formaalne idee- y- mõõde ehk vertikaalsel joonel maapinnast alla või ülespoole liikumine, tegi füüsikaprofessor Jaak Kikas oma Facebooki lehel sõbraliku märkuse, et tema oleks näitust pigem "Z- dimensiooniks" kutsunud (vertikaaltelg kolmemõõtmelises ristkoordinaadistikus).

Olgu ta siis y- või z- dimensioon, see on tõesti kokkuleppe küsimus, aga lummav on see näitus igatahes. Õieti ongi Nooruse galerii muidu suur ja valguseküllane saal moondunud hämaraks akvaariumiks, mille põhjas võib uimase teo kombel vedeledes hulpida mööda Rummu karjääri tontlikku vanglahoonet, kus tudengitega sukeldumas käidigi, uudistada viirastuslikke mustreid aerofotodelt, kauneid veehaldjaid ning Ülar Tiku allveeportreid, mis lisavad muidu tõsimaagilisele näitusele koomilise momendi.

Boonusena on eksponeeritud allveearheoloog Vello Mässi raamatud ning Linnapi poja, 12- aastase Theodor Peeteri arheoloogilised leiud nn looduskaitseprojektist „Asjad veest“, mis pärinevad Pirita jõest.

Näitusega seoses meenus mulle võrdlus hoopis teisest vallast. Mitte et ma suur astroloogiahuviline oleks, aga palju aastaid tagasi seletas üks noormees tähtsa näoga, et, veemärgi- skorpionid on need, kes kompavad järve põhju mööda, õhumärgi- amburid aga püüdlevad kõrgustesse ning seetõttu erinevad nad teineteisest. Praegu, selle näituse sees olles- sic!- sees, ning paralleelselt allveekunsti ning lennukilt pildistatud merepõhjadena mõjuvaid metsi ja maastike vaadeldes näen, et mainitud võrdlusel pole kandepinda, tasand on sisuliselt sama.  Nii taevas kui veepõhjas on tegemist samasuguse uneleva lennuga maapinnast mõnevõrra astraalsemale visuaalelamusele ja tunnetustasandile. Müstilisust lisab näitusele Alvin Raadi pala „Aero“ mille „sfääride muusika“ kõlab ühtaegu veealuse mulinana, ning fakt, et ühtegi reaalset pilti seinale riputatud ei ole, ainult helendavad projektsioonid seintel.

Taju- ning minapildi- moonetega tegeleb ka galerii keldrikorrusele riputatud fototudengite ja vilistlaste näitus „Illusioon“. New Age´i uus laine on haaranud paljusid noori ja jõudnud ka fotokunsti. See võiks olla neid noori kunstnikke ühendav joon ja niisugune „positiivsuse programm“ kunstis on igati sümpaatne ja tervitatav. „Ugri-mugri salapära“, huvi meditatsiooni, jooga ja šamanismi vastu- see kõik lööb erksalt välja eriti Ruudu Rahumaru töödes. Peeter Lauritsa mõjud on tuntavad siin ja seal. Omamütoloogiatega tegeleb ka Marge Nelk, tema fotomanipulatsioonides lokkab lisaks ägedat steampunki ja teos „Kadunud maailmad II“ näib hommage´i na A. Amenábari õudusdraamale „Teised“ Nicole Kidmaniga peaosas.

Populaarne võte on bilateraalse sümmeetria kasutamine. Kleepides foto iseenda peegelpildiga kokku, tekib keskmesse hingestatud haraline olend või midagi veelgi hämmastavamat. Seda on allveefoto näitusel kasutanud Maari Soekov.

„Y- dimensioon“ ja „Illusioon“ moodustavad terviku, eeskätt läbi üldise atmosfääri, mis mõjubki meditatiivselt. Väga tubli töö fotoosakonna poolt, soovitan seda kindlasti kogeda.

Kristina Viin

26.11.2014