pĂŒhapĂ€ev, 11. aprill 2010

Kaks naist

Naine kohvikus

Üks naine istus kohvikulauas. Millises kohvikus, seda ma ei mĂ€leta ja tema nĂ€gu ma ka ei mĂ€leta. Ilmselt tal ei olnudki nĂ€gu. Seal kohvikus oli kaks inimest. Mina ja see naine. Sel hetkel kui meie pilgud kohtusid, lasi ta lihtsalt peeru. Pikalt ja mĂ”nuga.

Naine voodis

Üks teine naine lamas ĂŒksinda voodis ja ootas und. Aga und ei tulnudki, kuigi ta oli vĂ€ga vĂ€sinud, ta pea oli muredest paks ja tervis ka kehvavĂ”itu. Umbes kella seitsme ajal hommikul hakkas ta naerma. Ta naeris oma mĂ”tte ĂŒle ĂŒleni peeretavast naisest. Ta naeris umbes 10 minutit, siis tĂ”usis ĂŒles ja lĂ€ks kartuleid koorima.


(Paistab, et Harmsi surematu hĂ”ljuv vaim on ka mind ĂŒles leidnud. Harms oli tĂ”esti, aasta aega tagasi umbes samal ajal mu ainus mĂ”istlik elumĂ”te kui ma selle Harmsi- etendusega tegelesin. Ja ma olen vĂ€ga tĂ€nulik, et ta elas ja kirjutas.)

4 kommentaari:

ilves@metsas.ee ĂŒtles ...

ĂŒhel ööl kukkusin ma voodist maha ning avastasin seejĂ€rel, et olen jÀÀnud maailma ĂŒksi. Ă”nneks see siiski pĂ€ris nii ei olnud, sest toanurgas tumeda mĂŒtsaku ÀÀres paistis rida tillukesi heledaid varbaid, kaks normaalkomplekti kĂ”rvuti, kĂŒmme (ma kaalusin, et kas kirjutada numbriga, aga ei, need varbad olid kĂ”ike ilusamad vĂ€ljendused maailmast ĂŒldse ning seetĂ”ttu vÀÀrivad sĂ”nu)ausat lĂ”petust sellest, mis pealaest algab ja millest me kunagi lĂ”puni aru ei saa, sest me kardame hirmu. hea hakkas, ja veidi hiljem, juba hoopis teises toas ja korteris, kuid sellel samal toredal planeedil, leidsin ma roboti alt nurgast, nih, nĂŒĂŒd ei oska enam midagi kirjutada, aga ega teie, vĂ€etid kommentaarilugejad, ei peagi olema, vĂ”i siis muidugi, jah, kĂŒll, liiatigi tuleb mul kohe sĂ”nakinnituskasti toksida sĂ”na uncel. ma armastan teid!

Kristina Viin ĂŒtles ...

Me kardame hirmu, jah. Aapo, tĂ€nu sellele, et sina olemas oled ja oled mulle ĂŒks vĂ€ga armsaid inimesi, on minu elus palju rohkem soojust ja kindlust ja armastust. AitĂ€h.

Kristina Viin ĂŒtles ...

"need varbad olid kĂ”ike ilusamad vĂ€ljendused maailmast ĂŒldse"

see on nii ilusti mÔeldud, et see ei lÀhe mul elu lÔpuni meelest. et aapo vÔib kellegi varvastest niimoodi mÔelda mÔnikord. :)

Kristina Viin ĂŒtles ...

kÔige, st

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.