esmaspÀev, 6. juuli 2009

Laulupidu polnud minu arvates ĂŒldse tore. Esiteks kĂŒsisid nad lollakalt suurt piletiraha. Teiseks polnud seal ruutmeetritki istumisruumi ja kui tekkis vajadus liikuda, olin sunnitud ĂŒle teiste ronima. ÜleĂŒldse meenutas vĂ€ljak hiigelsuurt ringisiblivat sipelgakuhilat. Kolmandaks sadas kĂ”vasti vihma ja neljandaks ei olnud sealt, kuhu mina ligi pÀÀsesin, suurt midagi kuulda. Viiendaks pole mulle kunagi mingisugused massipsĂŒhhoosid ja -ĂŒritused kunagi meeldinud. Kuuendaks ei saa ma aru, mille ĂŒle meil nii vĂ€ga rÔÔmustada on. Ise kooris laulda oleks ehk ĂŒlev tunne kĂŒll, aga niisama pealt vahtida, kuidas hunnik inimesi ĂŒheaegselt ĂŒhtemoodi suud maigutab, pole kĂŒll eriti vaimustav elamus. Aga muidu on see ju kena traditsioon. Igatahes etem ja inimlikum kui hĂ€rjavĂ”itlused hispaanlastel vĂ”i mingid muud veidrad riitused mĂ”nedel teistel rahvustel.
Ülo Õuna nĂ€itus KUMUs vaimustas rohkem.

1 kommentaar:

Kalle ĂŒtles ...

Sattusid ehk valel pĂ€eval laulupeole, laupĂ€evane kontsert oli jah ĂŒsna kahtlane ja jube kĂŒlm koos vihmaga...aga pĂŒhapĂ€evane ĂŒritus oli kĂŒll tore, ehkki jah liikuda polnud eriti mĂ”tet. Ja laululaval polnud sugugi parem ĂŒhendkooride ajal,sest heal juhul sai ĂŒhe kĂ€e ĂŒlesse tĂ”sta ja ĂŒsna halb on kui sulle tagumine laulja otse kĂ”rva röögib.

aga muidu oli tore! (:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.