teisipÀev, 7. juuli 2009

Ma olin Tartus ja mul oli seal kogu aeg sĂŒda paha.
SeepÀrast sÔitsin Tallinnasse ja mul hakkas pea valutama.
Siis tulin Tartusse tagasi ja mul valutas pea ja sĂŒda oli ka paha.
Alkoholitagi.

Ma olin Tartus ja mul polnud Ôhku, mida hingata.
SeepÀrast sÔitsin Tallinnasse ja nÀgin, et kÔik on Ôhk.
Siis tulin Tartusse tagasi ja mul jÀi hing kinni.
Hingamatagi.

Aga kui ma lÀheksin VÔrumaale,
eksiksin kodumetsa Àra,
leiaksin sealt pudeli eetrit,
jooksin selle Àra, lendaksin puu otsa
ja hakkaksin kÀo kombel kukkuma.

Ühelt ma kĂŒsisin, mida ta kardab.
Ta vastas, et kardab kaotada kontrolli oma elu ĂŒle.
Teiselt ei kĂŒsinud ma midagi.
Ta vastas, et kardab naisi.
Üks ĂŒtles, et ta armastab mind vĂ€ga. Kuigi ta seda ei tahaks.
Teine ĂŒtles, et ta ei armasta mind. Kuigi ta seda vĂ€ga tahaks.
„VĂ€ga“ on ĂŒks naljakas sĂ”na, mĂ”tlesin ma.
Ühe juurde lĂ€ksin, et pĂ”geneda viletsuse eest.
Teise juurde ma lÀksin, et Ôppida viletsust tundma.

KÔik need rumalusest vÔi mugavusest tehtud valikud,
juubeldus- ja kannatushetked, kired, meeleheide,
joomingud ja pohmellid kaotatud ajas
ei oma mitte mingit tÀhtsust loomingu kÔrval,
mida kĂ”ige selle arvelt veel sĂŒnnitatud vĂ”i vĂ€lja oksendatud pole,
Ôigemini öeldes, loomingu eelaimdus ongi ainus,
mis kunstniku heitluste, seikluste ja veidruste ajalugu Ôigustab.
Elatud elu on toetus, varasalv, sÔnaraamat ja kÀskija
kunstiteose sĂŒnniks.

2 kommentaari:

valper ĂŒtles ...

elu on tÀhtsam, ma arvaks
aga ega ma kunstnik pole
bumenen

Kristina Viin ĂŒtles ...

ma pĂŒĂŒdsin
ju ennast
kuidagi lohutada

:)

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.