Kummaliselt liiguvad energiad. On olnud kehvemad ajad, väsinud olemine. Päevarütm segamini, öösiti istun viieni üleval ja tõlgin vihikusse vanakreekat, sellega juba kiire, kõrvale chatin vahel Facebookis mõne sõbraga. Täna tegin öösel ladina keele koolitöid. Tahtsin juba magama minna, aga siis jäi laps haigeks, oksendas mitu korda. Asjatasin temaga ja und ei tulnudki enam. Seejärel jäin telefonis sõbrale P. E.-le internetist naljakat sünnipäevakaarti otsima ja läkski õues valgeks. Kooli ei jõuagi, kahju huvitavast loengust ilma jääda, neist M. L.-i innustavatest lugudest. Olen hoopis väikses palavikus lapsele hea. Ja nüüd on järsku tohutu energiatulv peal, nagu oleks üle tüki aja eitea kust talveunest ärganud - kõigepealt metsik söögiisu, hakkasin joonelt süüa tegema; siis tahaks pesu ära triikida (ei viitsi sellega kunagi eriti tegeleda, kõige igavam tegevus), koristada, tõlkida, lugeda, igasugust tööd teha... Kas unetus teeb maniakaalseks või käis miski muu positiivne nõks ära kuskil sfäärides (misiganes välis- või sise-)? Igatahes üritan päeval mitte magada ja oma unerütm paika saada. Aga ära sa hõiska...
Huvitav on jälgida, kuidas olemine on, kuidas süsteemid päevade lõikes muutuvad.