teisipÀev, 24. aprill 2018

Kummaliselt liiguvad energiad. On olnud kehvemad ajad, vĂ€sinud olemine. PĂ€evarĂŒtm segamini, öösiti istun viieni ĂŒleval ja tĂ”lgin vihikusse vanakreekat, sellega juba kiire, kĂ”rvale chatin vahel Facebookis mĂ”ne sĂ”braga. TĂ€na tegin öösel ladina keele koolitöid. Tahtsin juba magama minna, aga siis jĂ€i laps haigeks, oksendas mitu korda. Asjatasin temaga ja und ei tulnudki enam. SeejĂ€rel jĂ€in telefonis sĂ”brale P. E.-le internetist naljakat sĂŒnnipĂ€evakaarti otsima ja lĂ€kski Ă”ues valgeks. Kooli ei jĂ”uagi, kahju huvitavast loengust ilma jÀÀda, neist M. L.-i innustavatest lugudest. Olen hoopis vĂ€ikses palavikus lapsele hea. Ja nĂŒĂŒd on jĂ€rsku tohutu energiatulv peal, nagu oleks ĂŒle tĂŒki aja eitea kust talveunest Ă€rganud - kĂ”igepealt metsik söögiisu, hakkasin joonelt sĂŒĂŒa tegema; siis tahaks pesu Ă€ra triikida (ei viitsi sellega kunagi eriti tegeleda, kĂ”ige igavam tegevus), koristada, tĂ”lkida, lugeda, igasugust tööd teha... Kas unetus teeb maniakaalseks vĂ”i kĂ€is miski muu positiivne nĂ”ks Ă€ra kuskil sfÀÀrides (misiganes vĂ€lis- vĂ”i sise-)? Igatahes ĂŒritan pĂ€eval mitte magada ja oma unerĂŒtm paika saada. Aga Ă€ra sa hĂ”iska...
Huvitav on jĂ€lgida, kuidas olemine on, kuidas sĂŒsteemid pĂ€evade lĂ”ikes muutuvad.

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.