Sipelgapesa suutra

Vammika Sutta
Sipelgapesa suutra

Kristina Viin

04.06.2017

Leidsin oma ettekande jaoks Sipelgapesa nimelise suutra Madžhimanikajast ehk teisisõnu keskmiste õpetussõnade kogust, mis kuulub Suttapitaka õpetussõnade korvi. Tipitakasse ehk kolmikkorvi kuuluvad Vinajapitaka, mis sisaldab mungaelu reeglistikku, seejärel Suttapitaka ehk suutrate korv ning kolmas, Abhidhammapitaka ehk Ülima Seadmuse Korv, mis on peamiselt psühholoogilise sisuga, see sisaldab Abidharma õpetusi, analüüsi ja klassifikatsioone. Suttapitaka ehk suutrate korv on Tipitaka mahukaim ja mõtterikkaim ning ühtlasi kunstipäraseim osa. See koosneb omakorda viiest nikajast ehk kogust, mis omakorda jagunevad paljudeks suuremal või vähemal määral iseseisvateks teosteks. Suttapitaka on koostatud kolmandal kuni teisel sajandil e.m.a. Majjhima Nikaya on selles sisalduvaist kogumikest.

Majjhima Nikaya ehk tõlkes „keskmine kogu“ või kogumik keskmise pikkusega arutlusi, on budistlik pühakiri, teine viiest nikayast Sutta Pitaka korvis. Madžhimanikaja ise sisaldab 152 suutrat, mis tõusevad esile mõttesügavuse poolest. Põhiliselt sisaldab Majjhima Nikaja Buddha ja tema õpilaste arutlusi ja kujundlikke mõistukõnesid, mis puudutavad kõiki Buddha õpetuse aspekte.

Vammika Sutta
Sipelgapesa

Vammika Sutta ehk Sipelgapesa suutra valisin välja kõigepealt kutsuva pealkirja pärast, siis aga leidsin eest huvitava mõistuloo. See suutra on kindlasti huvitav neile, keda huvitab psühholoogia ja unenägude tõlgendamise kunst. Just läbi tähendusliku unenäo tõlgendamise annab Buddha selles tekstis oma õpetust antakse selles tekstis edasi.

Buddha järgija, bhikšu Kumara Kassapa juurde ilmub unes üks jumalus, kes esitab talle kujundliku sisuga loo ning soovitab Buddhal unenäo tähenduse kohta järele pärida. Hommikul läheb bhikšu Buddha juurde ja Nõndaläinu seletab talle nähtud sümbolite tagused tähendused isiksuse koostisosade ja budistliku munga elu kohta.
Unenäos näeb Kassapa ennast seismas sipelgapesa kõrval. See sipelgapesa suitseb öösel ja leegitseb päeval. Ilmub braahman, tark mees, kes käseb Kassapal sipelgapesa noaga kaevata. Kassapa teeb seda ning järjestikku leiab sealt erinevaid asju, mida braahman käsib tal kõrvale heita. Lõpuks leiab ta Naga mao. Braahman ütleb, et jätku ta madu rahule, ta ei tohi madu kahjustada, vaid mees hoopis austagu teda.

Nõnda olen ma kuulnud. Ükskord elas Õnnis (Bhagavat) Šravastis Džeta metsas Anathapindika pargis. Juhtumisi elas ka auväärne Kumara Kassapa Pimeda Mehe salus. (Kommentaarides on öeldud, et Kassapa ema läks nunnaks ehk bhikšuniks, teadmata, et oli tol ajal rase. Tulevase mungaõpilase adopteeris Kosala kuningas Pasenadi.)
Siis, kui öö oli käes, ilmus üks kindel kauni välimusega jumalus, kes valgustas tervet salu, kõrgeaulise Kumara Kassapa juurde ja seisis tema kõrvale. Nii seistes, ütles jumalus talle: „Bhikšu, bhikšu, see sipelgapesa suitseb öösel ja leegitseb päeval.
„Nõnda kõneles braahman: „Kaeva noaga,sina tark. Noaga kaevates nägi tark kaigast: „Üks kaigas, oo, auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska kaigas välja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark kärnkonna: „Üks kärnkonn, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska kärnkonn välja. Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark kahvlit: „Üks kahvel, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska kahvel välja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark sõela: „Üks sõel, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska sõel välja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark kilpkonna: „Üks kilpkonn, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska kilpkonn välja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark lihuniku nuga ja pakku: „Üks lihuniku nuga ja pakk, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska lihuniku nuga ja pakk välja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark lihatükki: „Üks lihatükk, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Viska lihatükk välja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nägi tark Naga madu: „Üks Naga madu, oo auväärne isand.“
Nõnda kõneles braahman: „Jäta Naga madu, ära tee Naga maole kahju; austa Naga madu.“
„Bhikšu, sa peaksid minema õndsa Bhagavati juurde ja temalt selle mõistatuse kohta järele pärima. Seda, mida Õnnis sulle ütleb, peaksid sa meelde jätma. Bhikšu, peale Tathagata (Nõndaläinu) või tema õpilaste või tolle, kes on neilt õppinud, ei näe ma ühtki selles maailmas, üheskoos selle jumalate, Marade ja Brahmadega, selles põlvkonnas üheskoos selle erakute ja braahmanitega, selle vürstide ja nende rahvastega, kelle seletus sellele mõistujutule võiks minu meelt rahuldada.“

See oli jumaluse öeldu, kes seepeale korraga haihtus.
Siis, kui öö oli möödas, läks auväärne Kumara Kassapa õndsa Bhagavati juurde. Pärast austuse avaldamist Õndsale, istus ta tema kõrvale ja jutustas Bhagavatile, mis oli ilmnenud. Seejärel ta küsis: „Kõrgeauline isand, mis on sipelgapesa, mis on öine suitsemine, mis on päevane leegitsemine? Kes on braahman, kes on see tark? Mis on nuga, mis on kaevamine, mis on toigas, mis on kärnkonn, mis on kahvel, mis on sõel, mis on kilpkonn, mis on lihuniku nuga ja pakk, mis on tükk liha ja mis on Naga madu?“
„Bhikšu, sipelgapesa sümboliseerib seda keha, mis on tehtud materiaalsest vormist, mis sisaldab nelja suurt elementi, mille on sigitanud ema ja isa, üles ehitatud keedetud riisist ja pudrust, ja allub püsitusele, ärakantusele ja minemapühitusele, haihtumisele ja lagunemisele.
„Millest mõeldakse ja juureldakse öösel päevaste tegevuste põhjal, see on öine suitsemine. Tegevused, mis võetakse ette päeva jooksul keha, kõne ja meele poolt pärast öist mõtlemist ja juurdlemist, on päevane leegitsemine.“
„Braahman on Tathagata sümbol, kes on täiustunud ja täielikult valgustunud. Tark on bhikšu sümbol, kes teeb kõrgemaid harjutusi. Nuga on õilsa teadmise sümbol. Kaevamine on energia tõstmise sümbol.
„Roigas on nõmeduse sümbol. „Viska välja roigas, hülga nõmedus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tähendus.
„Konn on viha ja ärrituse sümbol. „Viska välja konn: hülga viha ja ärritus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tähendus.
„Kahvel on kahtluse sümbol. „Viska välja kahvel: hülga kahtlus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tähendus.
„Sõel on viie takistuse sümbol (pañca nīvaraṇāni), nimelt sensuaalse iha takistus, pahatahtlikkuse takistus, laiskuse ja loiduse takistus, rahutuse ja vaimse murelikkuse takistus ning kahtlemise takistus. „Viska sõel välja: hülga viis takistust. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tähendus.

„Kilpkonn on viie kuhja, viie isiksuse koostisosa sümbol, mis on mõjutatud klammerdumisest, nimelt materiaalne kuju, mis on mõjutatud klammerdumisest, tunnete kuhi, mis on mõjutatud klammerdumisest, kujutluste kuhi, mis on mõjutatud klammerdumisest, mõistete kuhi, mis on mõjutatud klammerdumisest ja teadvuse kuhi, mis on mõjutatud klammerdumisest.
„Viska kilpkonn välja, hülga viis kuhja, mis on mõjutatud klammerdumisest. Kaeva noaga, sina, tark. See on tähendus.
„Lihunikunuga ja pakk on meeleliste naudingute viis valda – silmaga mõistetud vormid, mida soovitakse, ihatakse, mis on meelepärased ja meeldivad, ühendatud meelelise ihaga ja kutsuvad välja lõbujanu; kõrvaga äratuntavad helid... ninaga äratuntavad lõhnad, keelega tuntavad maitsed... kehaga tuntavad kombatavad asjad, mida soovitakse, ihatakse, mis on meelepärased ja meeldivad, ühendatud meelelise ihaga ja kutsuvad välja lõbujanu. Viska välja lihunikunuga ja pakk: hülga meeleliste naudingute viis valda. Kaeva noaga, sina, tark. See on tähendus.
Lihatükk on naudingu ja lõbu sümbol. Viska välja lihatükk, hülga nauding ja lõbu. Kaeva noaga, sina, tark. See on tähendus.
„Naga madu on bhikšu sümbol, kes on hävitanud meeleplekid. Jäta Naga madu; ära tee Naga maole liiga, austa Naga madu. See on tähendus.
 
See on, mida Õnnis ütles. Austusväärne Kumara Kassapa oli rahul ja rõõmus Õndsa sõnade üle.

Selle lihtsa sisuga jutu sümbolism on külluslik. Suutra kirjeldab meeleplekkidest vabanemise protsessi etappe, milles inimene peab kõrvaldama erinevad takistused vaimse kasvamise käigus. Kaigas sümboliseerib täielikku eitamist ja nõmedust, keeldumist vaatamast oma käitumise sisse. Kärnkonn sümboliseerib meeleheidet ja viha. Kilpkonn sümboliseerib viit skandhat. Kommentaarides on öeldud, et kilpkonna pea ja neli jalga on sarnased viie isiksuse koostisosaga. Lihunikunuga ja puupakk sümboliseerivad klammerdumist ja sensuaalseid naudinguid. Suutra kommentaarides on kirjas: „Olendid, kes ihalevad sensuaalseid naudinguid, raiutakse tükkideks sensuaalsete ihade lihunikunoa poolt tajuobjektide paku peal.“ Lihatükk sümboliseerib himu. See esindab toorest energiat, mis veab meid klammerdumisse. Kokkuvõttes kujutab see jutuke isiksuse kaitsekihtide eemaldamise protsessi, mis kulmineerub Naga mao avastamisega sipelgapesa põhjas. Naga esindab inimese spirituaalset energiat, mis on vabanenud klammerdumisest ning on terviklik. Ning samuti viitab madu meeleplekkidest vabanenud bhikšule enesele ning õpetusele, budistlikule dharmale. See oli sissevaade Sipelgapesa suutrasse, mis on Majjhima Nikaya 23. suutra.