laupÀev, 5. august 2017

Sipelgapesa suutra

Vammika Sutta
Sipelgapesa suutra



Kristina Viin
04.06.2017


Leidsin oma ettekande jaoks Sipelgapesa nimelise suutra MadĆŸhimanikajast ehk teisisĂ”nu keskmiste Ă”petussĂ”nade kogust, mis kuulub Suttapitaka Ă”petussĂ”nade korvi. Tipitakasse ehk kolmikkorvi kuuluvad Vinajapitaka, mis sisaldab mungaelu reeglistikku, seejĂ€rel Suttapitaka ehk suutrate korv ning kolmas, Abhidhammapitaka ehk Ülima Seadmuse Korv, mis on peamiselt psĂŒhholoogilise sisuga, see sisaldab Abidharma Ă”petusi, analĂŒĂŒsi ja klassifikatsioone. Suttapitaka ehk suutrate korv on Tipitaka mahukaim ja mĂ”tterikkaim ning ĂŒhtlasi kunstipĂ€raseim osa. See koosneb omakorda viiest nikajast ehk kogust, mis omakorda jagunevad paljudeks suuremal vĂ”i vĂ€hemal mÀÀral iseseisvateks teosteks. Suttapitaka on koostatud kolmandal kuni teisel sajandil e.m.a. Majjhima Nikaya on selles sisalduvaist kogumikest.
Majjhima Nikaya ehk tĂ”lkes „keskmine kogu“ vĂ”i kogumik keskmise pikkusega arutlusi, on budistlik pĂŒhakiri, teine viiest nikayast Sutta Pitaka korvis. MadĆŸhimanikaja ise sisaldab 152 suutrat, mis tĂ”usevad esile mĂ”ttesĂŒgavuse poolest. PĂ”hiliselt sisaldab Majjhima Nikaja Buddha ja tema Ă”pilaste arutlusi ja kujundlikke mĂ”istukĂ”nesid, mis puudutavad kĂ”iki Buddha Ă”petuse aspekte.


Vammika Sutta
Sipelgapesa


Vammika Sutta ehk Sipelgapesa suutra valisin vĂ€lja kĂ”igepealt kutsuva pealkirja pĂ€rast, siis aga leidsin eest huvitava mĂ”istuloo. See suutra on kindlasti huvitav neile, keda huvitab psĂŒhholoogia ja unenĂ€gude tĂ”lgendamise kunst. Just lĂ€bi tĂ€hendusliku unenĂ€o tĂ”lgendamise annab Buddha selles tekstis oma Ă”petust antakse selles tekstis edasi.
Buddha jĂ€rgija, bhikĆĄu Kumara Kassapa juurde ilmub unes ĂŒks jumalus, kes esitab talle kujundliku sisuga loo ning soovitab Buddhal unenĂ€o tĂ€henduse kohta jĂ€rele pĂ€rida. Hommikul lĂ€heb bhikĆĄu Buddha juurde ja NĂ”ndalĂ€inu seletab talle nĂ€htud sĂŒmbolite tagused tĂ€hendused isiksuse koostisosade ja budistliku munga elu kohta.
UnenĂ€os nĂ€eb Kassapa ennast seismas sipelgapesa kĂ”rval. See sipelgapesa suitseb öösel ja leegitseb pĂ€eval. Ilmub braahman, tark mees, kes kĂ€seb Kassapal sipelgapesa noaga kaevata. Kassapa teeb seda ning jĂ€rjestikku leiab sealt erinevaid asju, mida braahman kĂ€sib tal kĂ”rvale heita. LĂ”puks leiab ta Naga mao. Braahman ĂŒtleb, et jĂ€tku ta madu rahule, ta ei tohi madu kahjustada, vaid mees hoopis austagu teda.
NĂ”nda olen ma kuulnud. Ükskord elas Õnnis (Bhagavat) Ć ravastis DĆŸeta metsas Anathapindika pargis. Juhtumisi elas ka auvÀÀrne Kumara Kassapa Pimeda Mehe salus. (Kommentaarides on öeldud, et Kassapa ema lĂ€ks nunnaks ehk bhikĆĄuniks, teadmata, et oli tol ajal rase. Tulevase mungaĂ”pilase adopteeris Kosala kuningas Pasenadi.)
Siis, kui öö oli kĂ€es, ilmus ĂŒks kindel kauni vĂ€limusega jumalus, kes valgustas tervet salu, kĂ”rgeaulise Kumara Kassapa juurde ja seisis tema kĂ”rvale. Nii seistes, ĂŒtles jumalus talle: „BhikĆĄu, bhikĆĄu, see sipelgapesa suitseb öösel ja leegitseb pĂ€eval.
„NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Kaeva noaga,sina tark. Noaga kaevates nĂ€gi tark kaigast: „Üks kaigas, oo, auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kaigas vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark kĂ€rnkonna: „Üks kĂ€rnkonn, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kĂ€rnkonn vĂ€lja. Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark kahvlit: „Üks kahvel, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kahvel vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark sĂ”ela: „Üks sĂ”el, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska sĂ”el vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark kilpkonna: „Üks kilpkonn, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska kilpkonn vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark lihuniku nuga ja pakku: „Üks lihuniku nuga ja pakk, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska lihuniku nuga ja pakk vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark lihatĂŒkki: „Üks lihatĂŒkk, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „Viska lihatĂŒkk vĂ€lja; Kaeva noaga, sina, tark.“ Noaga kaevates nĂ€gi tark Naga madu: „Üks Naga madu, oo auvÀÀrne isand.“
NĂ”nda kĂ”neles braahman: „JĂ€ta Naga madu, Ă€ra tee Naga maole kahju; austa Naga madu.“
„BhikĆĄu, sa peaksid minema Ă”ndsa Bhagavati juurde ja temalt selle mĂ”istatuse kohta jĂ€rele pĂ€rima. Seda, mida Õnnis sulle ĂŒtleb, peaksid sa meelde jĂ€tma. BhikĆĄu, peale Tathagata (NĂ”ndalĂ€inu) vĂ”i tema Ă”pilaste vĂ”i tolle, kes on neilt Ă”ppinud, ei nĂ€e ma ĂŒhtki selles maailmas, ĂŒheskoos selle jumalate, Marade ja Brahmadega, selles pĂ”lvkonnas ĂŒheskoos selle erakute ja braahmanitega, selle vĂŒrstide ja nende rahvastega, kelle seletus sellele mĂ”istujutule vĂ”iks minu meelt rahuldada.“
See oli jumaluse öeldu, kes seepeale korraga haihtus.
Siis, kui öö oli möödas, lĂ€ks auvÀÀrne Kumara Kassapa Ă”ndsa Bhagavati juurde. PĂ€rast austuse avaldamist Õndsale, istus ta tema kĂ”rvale ja jutustas Bhagavatile, mis oli ilmnenud. SeejĂ€rel ta kĂŒsis: „KĂ”rgeauline isand, mis on sipelgapesa, mis on öine suitsemine, mis on pĂ€evane leegitsemine? Kes on braahman, kes on see tark? Mis on nuga, mis on kaevamine, mis on toigas, mis on kĂ€rnkonn, mis on kahvel, mis on sĂ”el, mis on kilpkonn, mis on lihuniku nuga ja pakk, mis on tĂŒkk liha ja mis on Naga madu?“
„BhikĆĄu, sipelgapesa sĂŒmboliseerib seda keha, mis on tehtud materiaalsest vormist, mis sisaldab nelja suurt elementi, mille on sigitanud ema ja isa, ĂŒles ehitatud keedetud riisist ja pudrust, ja allub pĂŒsitusele, Ă€rakantusele ja minemapĂŒhitusele, haihtumisele ja lagunemisele.
„Millest mĂ”eldakse ja juureldakse öösel pĂ€evaste tegevuste pĂ”hjal, see on öine suitsemine. Tegevused, mis vĂ”etakse ette pĂ€eva jooksul keha, kĂ”ne ja meele poolt pĂ€rast öist mĂ”tlemist ja juurdlemist, on pĂ€evane leegitsemine.“
„Braahman on Tathagata sĂŒmbol, kes on tĂ€iustunud ja tĂ€ielikult valgustunud. Tark on bhikĆĄu sĂŒmbol, kes teeb kĂ”rgemaid harjutusi. Nuga on Ă”ilsa teadmise sĂŒmbol. Kaevamine on energia tĂ”stmise sĂŒmbol.
„Roigas on nĂ”meduse sĂŒmbol. „Viska vĂ€lja roigas, hĂŒlga nĂ”medus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„Konn on viha ja Ă€rrituse sĂŒmbol. „Viska vĂ€lja konn: hĂŒlga viha ja Ă€rritus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„Kahvel on kahtluse sĂŒmbol. „Viska vĂ€lja kahvel: hĂŒlga kahtlus. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„SĂ”el on viie takistuse sĂŒmbol (pañca nÄ«varaáč‡Äni), nimelt sensuaalse iha takistus, pahatahtlikkuse takistus, laiskuse ja loiduse takistus, rahutuse ja vaimse murelikkuse takistus ning kahtlemise takistus. „Viska sĂ”el vĂ€lja: hĂŒlga viis takistust. Kaeva noaga, sina, tark.“ See on tĂ€hendus.
„Kilpkonn on viie kuhja, viie isiksuse koostisosa sĂŒmbol, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, nimelt materiaalne kuju, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, tunnete kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, kujutluste kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest, mĂ”istete kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest ja teadvuse kuhi, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest.
„Viska kilpkonn vĂ€lja, hĂŒlga viis kuhja, mis on mĂ”jutatud klammerdumisest. Kaeva noaga, sina, tark. See on tĂ€hendus.
„Lihunikunuga ja pakk on meeleliste naudingute viis valda – silmaga mĂ”istetud vormid, mida soovitakse, ihatakse, mis on meelepĂ€rased ja meeldivad, ĂŒhendatud meelelise ihaga ja kutsuvad vĂ€lja lĂ”bujanu; kĂ”rvaga Ă€ratuntavad helid... ninaga Ă€ratuntavad lĂ”hnad, keelega tuntavad maitsed... kehaga tuntavad kombatavad asjad, mida soovitakse, ihatakse, mis on meelepĂ€rased ja meeldivad, ĂŒhendatud meelelise ihaga ja kutsuvad vĂ€lja lĂ”bujanu. Viska vĂ€lja lihunikunuga ja pakk: hĂŒlga meeleliste naudingute viis valda. Kaeva noaga, sina, tark. See on tĂ€hendus.
LihatĂŒkk on naudingu ja lĂ”bu sĂŒmbol. Viska vĂ€lja lihatĂŒkk, hĂŒlga nauding ja lĂ”bu. Kaeva noaga, sina, tark. See on tĂ€hendus.
„Naga madu on bhikĆĄu sĂŒmbol, kes on hĂ€vitanud meeleplekid. JĂ€ta Naga madu; Ă€ra tee Naga maole liiga, austa Naga madu. See on tĂ€hendus.
 

See on, mida Õnnis ĂŒtles. AustusvÀÀrne Kumara Kassapa oli rahul ja rÔÔmus Õndsa sĂ”nade ĂŒle.

Selle lihtsa sisuga jutu sĂŒmbolism on kĂŒlluslik. Suutra kirjeldab meeleplekkidest vabanemise protsessi etappe, milles inimene peab kĂ”rvaldama erinevad takistused vaimse kasvamise kĂ€igus. Kaigas sĂŒmboliseerib tĂ€ielikku eitamist ja nĂ”medust, keeldumist vaatamast oma kĂ€itumise sisse. KĂ€rnkonn sĂŒmboliseerib meeleheidet ja viha. Kilpkonn sĂŒmboliseerib viit skandhat. Kommentaarides on öeldud, et kilpkonna pea ja neli jalga on sarnased viie isiksuse koostisosaga. Lihunikunuga ja puupakk sĂŒmboliseerivad klammerdumist ja sensuaalseid naudinguid. Suutra kommentaarides on kirjas: „Olendid, kes ihalevad sensuaalseid naudinguid, raiutakse tĂŒkkideks sensuaalsete ihade lihunikunoa poolt tajuobjektide paku peal.“ LihatĂŒkk sĂŒmboliseerib himu. See esindab toorest energiat, mis veab meid klammerdumisse. KokkuvĂ”ttes kujutab see jutuke isiksuse kaitsekihtide eemaldamise protsessi, mis kulmineerub Naga mao avastamisega sipelgapesa pĂ”hjas. Naga esindab inimese spirituaalset energiat, mis on vabanenud klammerdumisest ning on terviklik. Ning samuti viitab madu meeleplekkidest vabanenud bhikĆĄule enesele ning Ă”petusele, budistlikule dharmale. See oli sissevaade Sipelgapesa suutrasse, mis on Majjhima Nikaya 23. suutra.




Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.