pühapäev, 12. juuni 2016


Foto: Kärt Rebane :-)




Vaadates selle Ojasoo juhtumi peale, mis mind kurvastab ning üldiste teemapüstituste peale Woolfi foorumis ja mujal, paistab, et mingi uus nähtus on tekkinud - virtuaalne häbipost. Püstitatakse probleem ja võetakse hambusse mõni eksinud inimene ning hakatakse nüpeldama igatpidi: "Aga mis te sellest arvate?" Ja koor vastab: "Oi, see on nii paha-paha!"

Ka see kurvastab pikapeale. Inimeste pedofiiliahirm, naiste ahistamine/alandamine/objektistamine jms krutitakse nii üles, et lõpuks nähakse tonte pea kõikjal. Käib kaasaegne "nõiajaht".
Demokraatia on väga hea ja probleemidest peab rääkima, aga minu meelest kipub asi naeruväärseks kätte - inimeste kannatustest on saanud meelelahutus.
Kohut tahavad suure suuga mõista kõik, peagi nüpeldatavad unustatakse ning leitakse uued süüalused, need aga kelle ümber vihane arutelu käib, peavad selle läbipekstuse tundega elama terve elu. Kurb.
NO teatri juhtum on kindlasti palju komplitseeritum, kui me arvame või süveneda viitsime.

09.06. 2015

***

Linnarti tegemisi

"Ma ei saa tuttu minna, sellepärast, et ma ei viitsi tuttu minna. Mul on igav tuttu minna. Mul on kahju tuttu minna. Mul ei ole aega tuttu minna!"

***

Aare ja laps olid õues kiikunud. Lapsel tekkis huvitav assotsiatsioonide rida: "Mida kajakad söövad?" Aare: "Kajakad söövad kala." Laps: "Ahhaa, kajakad söövad kala. Toonekured söövad konni. Konnad on rohelised. Krokodillid on ka rohelised. Krokodillid söövad pesulina."
Ja veel: "Ma olen juba nii suureks poisiks kasvanud. Ma oskan juba väga hästi vibu lasta. Kuidas te küll mu selliseks ära olete kasvatanud?"

***
Laps: "Teie jääte varsti vanaks. Aga mina elan veel kaua-kaua. Aga kui mina vanaks jään ja ära suren, siis mind topitakse mulla alla. Aga siis ma teen silmad lahti, kaevan kühvliga ennast mullast välja ja otsin teid üles. Otsin teie kodu üles!"



Kommentaare ei ole:

      Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest   Kristina Viin           Õigeusu müstiline te...