pĂŒhapĂ€ev, 6. mai 2012

oh sa pĂŒha lehm kes sa kĂ”nnid

"Oh sa pĂŒha lehm, kes sa kĂ”nnid nĂ”tkel elevandisammul!"
Meile oleks see solvang, aga Indias on see suurim kompliment.
Jah, ma olen nii suur. Te ei kujuta ettegi kui suur,
sest loobusin kultuursetel seltskonnaĂŒritustel ringi vedrutamast.
NĂŒĂŒd hindan enam turvalist pesa kindlate koduseinte vahel.
Loen National Geographicut ja igatsen omale ĆĄimpansi.
Õnnetud ninasarvikud.
Haige maailm. Isegi koaaladel ei jÀtku enam elukohti.
"Kui armsad nad on, ma tahan omale koaalat!"
Hakkan loomakaitsjaks. Asun vÔitlema kÔigi ohustatud liikide sÀilimise eest.
Hakkan maailmapÀÀstjaks.
VÔtan kÀtte Gerald Durrelli "Loomaaed saarel" ja unistan paljunduskolooniaist.
Miks ma ei Ôppinud hoopis zooloogiat?
Toidupoes silmitsen Ôrnusega seemnepakikesi.
Tahan pista sÔrmed juurtena mulda, tahan panna midagi kasvama, tahan istutada lilli,
tunnete, kuidas ma juba Ôitsen niigi?
Hakkan isegi kuduma. (Esimest korda elus) Laenutan raamatukogust
kÀsitööÔpikud ja kindakirja mustrid. Ostan mitut vÀrvi lÔngu, sukavardad
ja loomulikult hakkan kohe kaheksakandadega pihta.
Metsik matemaatika.
Kui ma kahekĂŒmne kuuendale reale jĂ”udes
leian alt kolmandast esimese vea,
satun hĂŒsteeriasse ja plahvatan jĂ”uetult nutma:
"Ma ei suuda enam elada!"
Sellele jÀrgneb kolm pÀeva letargilist hingevaakumist
kottpimedas patjade vahel.
Muudan oma suhtumist esiemadesse.
Nad olid ikka tÔeliselt osavad ja targad.
Siis asun kĂŒpsetama pirukaid. (Esimest korda elus.)
Ähh, terve Ă”htu veedan Ă”hetades tainast
tööpinnalt lahti kraapides.
Kuid mu rinnad on nii suured, te ei kujuta ettegi kui suured,
neist valgub nestet. Ja kĂ”ht on nii suur, et pean voodis keerama end hĂŒppega
kĂŒljelt kĂŒljele. Inerts, mĂ€letate? Koolis Ă”ppisin.
TĂ€na hommikul halvas mind identiteedikriis,
kes ma olen kus ja miks.
Oh sa pĂŒha progesteroon,
ma saan emaks.





2 kommentaari:

Eba Terane ĂŒtles ...

I FEEL YA

Nele ĂŒtles ...

Oh, kaunis aeg:) Mind valdasid samad tunded, vajadus Ema kombel istutada, luua ja ĂŒlal hoida. Kui poeg oli sĂŒndinud, sain peagi tagasi selleks tĂŒhjaks, eesmĂ€rgita endaks. Rasedus paneb hiilgama, vĂ€estab. Soovin Sulle selle tunde pĂŒsimist!

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.