esmaspÀev, 28. november 2011

RONG GALOPIB, tiirane tÀkk,
LÔunamÀra kuumava kingu poole.
Silm vÔbeleb, suduuimades pÀÀ
tilgub tÔrva ja tummi.
Kodumaa madalad puud
alandlikud kui palvetavad
templimungad.
Emakas venib ja praksub,
leivaahi mu sees.
Miski kĂŒpseb ja taheneb.
MaailmalÔppu ei tule veel.
Raksudes lagunevad sarved.

***

enesetapja hÀbitu mÔrvar
rinnus mustavad vaakummugulad
kes elu vÔtta suudab endalt
maha tappa vÔiks teisegi?
jĂŒri ĂŒdi nĂ€gu tĂ€is ÔÔva, haiglane hull
aga hermakĂŒla, ilus, hell?
rinnus lopendamas lÔhe
juskui vana litsi arm
inimesed arvavad
kogu aeg kÔik me arvame midagi
me midagi ei tea
kadriorus kollased vihud
kui naatriumkusi
söestunud varjud nÀlkjaina
lohisemas jÀrel
inimesed surevad ĂŒksildusse
armastuse puudusse ja hirmu
Ôudusunedesse
mis vaid ilmsi on pÀÀs
kas me jÀÀmegi kodutuks?

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.