teisipäev, 18. jaanuar 2011

paar korda elus

paar korda elus

mõni erkpunane rong
kihutab sinust läbi
ega tule enam
kunagi tagasi

ma mäletan

nüüd vana laisa jõe
tahmunud sooned
on ammu
jäässe külmunud

see linn on mind jätmas
enam ei hoia mind
vangis ta varesejalad

siin mageneb vesi
siin tumeneb taevas
ja õhk on otsa saamas

paar korda elus
mõni erkpunane rong
kihutab sinust läbi
ega tule enam
kunagi tagasi

1 kommentaar:

Joanna Ellmann ütles ...

Kristina see on nii hea, see on nii hea! Ja täpselt see, mida mina hetkel ka tunnen. Aitab soigumisest, vaja on elu ja surma poole kihutada!

      Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest   Kristina Viin           Õigeusu müstiline te...