paar korda elus
mõni erkpunane rong
kihutab sinust läbi
ega tule enam
kunagi tagasi
ma mäletan
nüüd vana laisa jõe
tahmunud sooned
on ammu
jäässe külmunud
see linn on mind jätmas
enam ei hoia mind
vangis ta varesejalad
siin mageneb vesi
siin tumeneb taevas
ja õhk on otsa saamas
paar korda elus
mõni erkpunane rong
kihutab sinust läbi
ega tule enam
kunagi tagasi
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
Ehk hullus ja arutus. Käisime PARAlastega, no tegelikult üsna eakate härradega Tamperes näitust avamas. Vastuvõtt oli võrratu- palju süüa, p... -
Lugesin Aldous Huxley esseed "Taju uksed" (Vikerkaar 10/1991). 53. aastal manustas kirjanik indiaanlaste püha narkootikumi meskal... -
Õu jee, mind huvitab portree Kristina Viin "Valvab koletist". Müüdud. :) õli, lõuend 100x 75
1 kommentaar:
Kristina see on nii hea, see on nii hea! Ja täpselt see, mida mina hetkel ka tunnen. Aitab soigumisest, vaja on elu ja surma poole kihutada!
Postita kommentaar