teisipÀev, 7. september 2010

Vahetult enne Ă€rkamist nĂ€gin oma teki pealispinda. See oli suur lapitekk, mis kujutas euroopa kaarti. Ainult et Baltikumi ja ĂŒldse kogu endist NSVL-i piirkonda kattis suur nimetu beebiroosa mass. Saaksin ilmselgelt kere peale kui pĂ€riselt sÀÀrast kaltsu tekina kasutaksin.
 Olen Eestist vĂ€ljas. Kergel lĂ€bisĂ”idul mĂ”jusid LĂ€ti ja Leedu sedapuhku nagu mööduv depressioon. Poola restoranis olid kĂ”ikuvad lauad, kelner ei osanud ei vene ega inglise keelt, köögist tuli nĂ”ukaaegse koolisöökla haisu ja kohe-kohe hakati mĂ€ngima kohalikku sĂŒlti. KĂ”ikjal asjatasid ringi vuntsidega mehed ja poodides olid teenindajaiks vanamutid, mitte kaunid geelkĂŒĂŒntega tibukesed nagu meil. TĂ€naval andsid kaks joodikisikut teineteisele tĂ€ie tĂ”ega pasunasse. Jah, ja ilmselt sÀÀrane ksenofoob olen seetĂ”ttu, et ei mĂ”ista nende keelt. TĆĄehhis algas juba ĂŒsna tĂ€napĂ€ev, ilus on ta, ja ikka seetĂ”ttu, et olen imetlenud mĂ”nda sellemaist kunstnikku ja kirjanikku. Ning Austria on kĂ”ige selle kĂ”rval juba tĂ”eline sanatoorium.
 Linzis on toimumas igaaastane Ars Electronica festival. Eksponeeritud on lugematul hulgal keskkonnateemalisi kunstiprojekte, animatsioone, bio-arti.
Tutvusin toreda Hiroshi Ishiguro uusima geminoidi Telenoidiga. Telenoid on ÀÀrmiselt sÔbralik ja suhtlusaldis pehme silikoonkestaga robot, kellele meeldib inimestega kallistada ja juttu puhuda. Tegelikult vahendab Telenoid hoopis teise inimese poolt lausutud sÔnu ja miimikat, kes istub eemal ja nÀeb meid arvutiekraanilt. See on ilmselt tulevikumeedium eemal viibivate sÔpradega kallistamiseks ja vatramiseks, kasutades vahemehena pehmet robotnukku. Eriti meeldib minimalistlik Telenoid muidugi naistele ja lastele. Ishiguro tuntuim teos on robotkoopia temast endast. http://spectrum.ieee.org/robotics/humanoids/hiroshi-ishiguro-the-man-who-made-a-copy-of-himself
Samuti on nĂ€iteks leiutatud sĂŒsteem, mis vĂ”imaldab halvatul silmaliigutuste abil kirjutada ja joonistada, info projitseerub ekraanile. Niisugune leiutis oleks "Liblika ja tuukrikella" kirjutapanemisel kĂ”vasti marjaks Ă€ra kulunud. Ma pole jĂ”udnud paljudesse projektidesse sĂŒveneda,  kĂ”iki töid endises hiiglaslikus Tabakfabrikus ja uues Ars E. Centeris vaatamas kĂ€ia. Idee poolest vĂ”lus mind Adam Zaretsky Ă€ramĂ€rgitud idee, mis selgitabm et on vĂ”imalik arendada olendeid, kes on pooleldi loomad, pooleldi taimed ning omistades ja tootes kloroplasti, on nad vĂ”imelised toituma suurelt jaolt pĂ€ikeseenergiast, vĂ€hendades seega meie ökoloogilist jalajĂ€lge.
Muuseas mĂ€ngiti ĂŒleeilsel kontserdiĂ”htul pĂ”hiliselt Arvo PĂ€rdi teoseid, tema Lamentate, mis on pĂŒhendatud Anish Kapoorile ja tema skulptuurile  “Marsyas”, ajas oma vĂ€gevuses kananaha ihule kĂŒll.

2 kommentaari:

AnonĂŒĂŒmne ĂŒtles ...

See Adam Zaretsky idee pĂ€ikeseenergiast toituvaist loomadest on kĂŒll meeldiv, Uku Masingule ka meeldiks. Kes pidas taimi inimestest kĂ”rgemaiks olendeiks.

Kristina Viin ĂŒtles ...

:) tulevikus on kĂ”hnad roheliselt helendavad taiminimesed ehk peaaegu tulnukaiks arenend tĂŒĂŒbid, kes on vĂ€ga intelligentsed ja toituvad pĂ€ikeseenergiast. tĂ€na kĂ€isin 3D avakosmoses, muide, vĂ€ga vĂ”imas.

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.