esmaspäev, 12. oktoober 2009

Aga mina istun juhmi näoga, hallollus suudab suu kaudu väljutada kõigest jõuetu ohke. Koos selle ohkega olen kujutluspildis võimeline istutama Buda kuju oma vasakusse hambasse, joonistama laugudele teised silmad, otsa ette lööma naela, sõrmeotstesse kasvatama kolbad, rinnakule raiuma risti, rüüga kaitsema seda, kuklasse lööma kristallid, midagi üldse küljest ära lõikama, oma suule kinnitama koodiga luku, nii et seda ainult peegli ees avada saab, kaela riputama küüslaugurõnga, selgroole kinnitama terastoe ja igaks juhuks abaluudele langevarjud külge panema, pärast suurt Pidusööki, tähistamaks kaunist elu...? Aga kõige mõnusam idee on minna kohe magama nagu kõik teised normaalsed inimesed, kes kavatsevad jõuda hommikul kooli, et õppida, et tööd teha ja saada heaks, targaks ja ilusaks inimeseks. Minna magama. Kui elu oleks kaks korda pikem, võiks terveks talveks magama jäädagi, vajuda talveunne ja seedida vaimus läbi mustmiljon unenägu ja elude võimalikku varianti.

Kommentaare ei ole:

      Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest   Kristina Viin           Õigeusu müstiline te...