Tartu elukunstnik P räägib sõbrale, et kui tal muud üle ei jää, kasutab pläru keeramiseks valgeid piiblilehti. Sõber arvab seepeale, et kui nüüd valgus ära peaks kustuma, siis on selge, et P on piiblist ära suitsetanud selle koha, kus Jumal ütleb: "saagu valgus!". P küsib, et kuidas see siis käib. Sõber seletab: "Noh, tuleb päike, aga kuna taevas on nii pime, et ta tõusta ei näe, siis tõuseb hoopis põrgusse."
Siis jäävad mehed mõtisklema, et mis siis ikka oleks kui päike põrgusse tõuseks. "Diskokera," teatan spontaanselt.
esmaspäev, 7. september 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest Kristina Viin Õigeusu müstiline te...
-
Autorist Kirjanik Lao She Kodanikunimi Shu Qingchun Sündis 3. veebruaril 1899. aastal Pekingis vaesunud mandžu aadliku, keisri kaar...
-
Lugesin Aldous Huxley esseed "Taju uksed" (Vikerkaar 10/1991). 53. aastal manustas kirjanik indiaanlaste püha narkootikumi meskal...
-
Ehk hullus ja arutus. Käisime PARAlastega, no tegelikult üsna eakate härradega Tamperes näitust avamas. Vastuvõtt oli võrratu- palju süüa, p...
1 kommentaar:
käinud kord elukunstnikud udu ja ilves mööda kunstiülikooli ühikat ukselt uksele ja uurinud: "kas teil piiblit on?"
kellelgi polnud. ühel uksel siiski vedas, rõõmsameelne tütarlaps teatas: "jaa! mis kohta teil vaja on?"
"tiitellehest piisab", vastasid elukunstnikud, "meil said sigaretipaberid otsa."
uks sulgunud pauguga ning sõbrad pidanud tubakakiskumise tarbeks ühika eest putkast spraiti ostma, selle maha valama ja purgist piibu voltima.
ajad olid toona rasked, välisabina levivaid pühakirju trükiti väga õhukesele paberile.
kinnitussõna_ perleti
Postita kommentaar