laupÀev, 31. jaanuar 2009

Und ei ole. Ma siis kirjutan.

NeljapĂ€eval oli Mehise, Kompuse ja Malini jutuĂ”htu Tampere majas. Sealt liikusime edasi Hando soolaleivapeole. Mul Ă”nnestus nii mĂ”nelegi suurimat sĂ”prust avaldada ja Tegovale möla ajada. Teen suuri sĂ”nu kui olen purjus. Mul on selle peale annet. SĂ”rm tĂ€hendusrikkalt pĂŒsti ja Ă”iglus jalule! Pool tundi ketrasin KĂ”rgema Kunstikooli hindamissĂŒsteemist, et miks Ă”pilasi ei kaasata maali hindamistele. Et nii ei ole aus ja tudengid ei saa teada, miks ja mille eest neile A vĂ”i B vĂ”i D pannakse. Siis haarasin Tegoval kraest ja lubasin tulihingeliselt, et kui tema midagi ette ei vĂ”ta, siis lĂ€hen hommepĂ€ev ISILIKULT rektori jutule. Mispeale Tegova tögas, et kui Kristina nii palju joob, siis me teda kolmapĂ€eval Soome kaasa ei vĂ”ta.

Koduteel tĂ”mmati meid Mehise ja Jukaga ĂŒhte korterisse sisse. Et noh, napsu on ja Ă€ge. MĂ”tlesime, et miks ka mitte, saab nalja. Meid asetati diivanile ritta. Mul oli seal vĂ€ga halb olla, kuum, kitsas, lollus ja Ă”hupuudus. Ei julgenud liigutadagi. Sain vist mingisuguse kultuuriĆĄoki. Kaks dressides meest ja ĂŒks naine, kes lakkamatult kellelegi helistada pĂŒĂŒdis ja sĂ”numeid toksis, kell oli vist pool 5 öösel. Äkki rĂ€uskas tugitoolis lösutav jĂ”mm:
"ÕU MEES, SA TÕMBASID TÜMPSU VÄLJA VÄ? HULLUKS OLED LÄIND VÄ?"
Teine, priskem mees, uuris, millega meie tegeleme. Mehis ĂŒtles, et ta on kirjanik. Seepeale jĂ€i kĂŒsija meile juhmi nĂ€oga otsa vaatama, justkui oleks ta seda sĂ”na esimest korda kuulnud. JĂ€rgnevalt topiti mulle lahtine fotoalbum nina alla. Pulmapilt. Peigmees ja pruut suudlevad. Paksem tĂŒĂŒp kiitles:
"Vot see on ILU, ma ĂŒtlen, MEGA."
Õnneks tegi Juka ettepaneku, et nĂŒĂŒd peaks vist Ă€ra minema. Mispeale telefoni klĂ”bistav ja nĂ€tsu mĂ€luv tĆĄikk Ă€hmas nagu muuseas:
"Äh, mis te lĂ€hete Ă€, KUHU TEIL IKKA MINNA ON. Ma panin just kalapulgad pannile. Ärge minge ja napsu on ja." Lasime jalga. VĂ€ljas mĂ€rkisin sĂ”pradele, et see oli nagu stseen "Tulnuka" filmist. Muigasime.

Vein ja Ôlu ei sobi kokku.

4 kommentaari:

Liska ĂŒtles ...

mul oleks vaja helsinkist ĂŒks fotosuurendi kĂ€tte saada, aga et mai tunne teist kedagi sis on piinlik kĂŒsida ja peab ise jĂ€rgi minema

just tĂ€pselt selline vĂ€rk nagu se kood siin ĂŒtleb: ingin

Kristina Viin ĂŒtles ...

Hmm. See lÀheks vist liiga keeruliseks, jah...

Nele ĂŒtles ...

Tere Kristina!
Ma avastasin su blogi ja olen seda paar viimast pĂ€eva lugenud, ma loodan, et sellest pole midagi. Nii tore on, ma naeran ja palju teisigi emotsioone tekib sind lugedes, vahel justkui loeks omi mĂ”tteid. Ja siis Üdi on kirss tordi peal. AitĂ€h!

Kristina Viin ĂŒtles ...

AitÀh! RÔÔm.

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.