Viimased päevad olen olnud üsna tõbine. Alguses oli padunohu vahelduvate palavikuhoogudega, mis nüüd on asendunud köha ja üldise nõrkustundega. Eile õhtul kallasin küll ühe Aramise brändi teega hinge alla, kuid täna ärkasin ikkagi läkastades.

Küsisin Mehiselt, kas tal on vahel selline hingeseisund olnud, mida meenutavad kõige paremini mõne kunstniku maalid. Näiteks mul on vahel imat-suumani-maalide-tunne. Niisugusena on minu hinge ja ümbritseva kooskõla välja näinud üksildastel õhtutel või hallidel sügispäevadel. Või noh, mulle on tundunud nii. Mehis ütles, talle on mõnikord päikesepaistelise ilmaga rohetavas pargis istudes tundunud, justkui oleks ta Toomas Vindi maali sisse ära eksinud. Ühest Sirbist on mulle silme ette virvendama jäänud üks Kiwa mahlakas kujund: (siinkohal otsisin lõigu netist välja)
/.../
" Oleme koos Kumus toimunud audiogalerii kaaskuraatori Toomas Thetloffiga plaaninud Eestisse rajada ühe audiogalerii osana privaatvibratooriumi, igaühele just täpselt talle sobivat helimassaaži loova ruumi, mis töötaks ka reaalsuse lineaarsust katkestava mullina. Kahjuks pole õnnestunud veel leida pädevat spetsialisti, peab ootama, kuni kvantfüüsikud ja esoteerikud hakkavad koos töötama. Teine võimalus oleks ühendada Tõnis Vint arvutiga." /.../

Imat Suuman "Kõrvalmajas köetakse briketiga"

Toomas Vint "Kabiin pargis"


Tõnis Vint