Nii ta läks. Pärast kerget šokki võtsin end kokku ja hakkasin kurguvalu ja palaviku seguses olekus pilti vorpima, jättes kõrvale koolikohustused ja pakilised õppevõlgnevused, mis ikka veel kuklasse hingavad.
Pildi sain valmis, tervis on parem, näitus avatakse Tartu Lastekunstikooli galeriis homme õhtul, 1. aprillil kell kuus.
Täna vaatasin sõber Vahur Afanasjevi uut filmi ''Teekond unelma lõppu''. Esmalt koos sõbratar Pillega, hiljem omaette. Hea film. Tapvalt paljastav, autobiograafiline, ekshibitsionistlik, visuaalselt põnev, musikaalselt kaasahaarav, sotsiaalselt intrigeeriv. Kas autor tõmbas selle teosega endale vee peale või pigem ülistas end kaaskondlaste silmis? Või mõlemat? Eks saame näha.
Aga kindlasti ta päästis oma hinge, iseenda jaoks vähemalt.
