Kvaliteedikontroll.

Arutluse all oli Kristina Viina personaalküsimus, mis oli põhjustatud tema väitest, et E. Alalooga on ploom.

Kultuurikatapuldid Haapsalus

Kuldne kolmik.

Narva

Meid, skulptuuritudengeid, küüditati nädalaks Narva. Olime sunnitud Hermanni linnuses turistide rõõmuks haavapuust koduloomi raiuma, millel lapsed ronida saaksid. Üldistatud vormiga puunikerdused lisavad keskaegsele linnusele kindlasti parajat käsitöölikku võlu. Omaette vandusin küll, et mis käsitöölikke totrusi me tegema peame, selle asemel, et õpilaste loovust arendada.

Missugusena tajusin mina Narvat? Vene keelt kõnelev migrantide linn, võõramaa, kus eestlane end välisturistina tunda võib, kus eesti noor üsna abitusse olukorda jääb, kui vene keelt ei tunne. Enamasti vastavad poemüüjad eestikeelsele tervitusele venekeelse здравствуй´ga. Naiivne oleks arvata et see tuleneb oskamatusest eesti keeles tervitada. Paisab, sisserännanud töölised, nende lapsed ja lapselapsedki ei kavatsegi eestit, keelt omaks võtta. Ja miks nad peaksid- neil on suurepärane kommuun.

Ööbisime Narva Kolledži ühikas, mis oma olemuselt ja välimuselt pole nõuka ajast peale sugugi muutunud. Kuid seal oli huvitav, võib-olla isegi kõige põnevam atmösfäär teiste linnas kogetute kõrval. Tuhmunud tapeedid kaunistatud kõikvõimalike räpparite postritega, aukohal EMINEM. Tema "pühapilt" kõrgus ka minu ragiseva voodi kohal lillelise tapeediga kaetud laes, mis raamis seda harrast sõnumikandjat. Igal hommikul ja õhtul jälgis EMINEM mind õndsa, ent valvsa pilguga sealt ülevalt. Kui hämardus, moondus tema kapuutsiga räpparilõust ema Teresaks või pühakmunga ikooniks ja "räbbiti" näolapp lõi helendama.
EMINEM paistab olevat narva piimahabemete jumal. Iga päev koguneb paariteistaastaste räpparite jõuk staadioniveerele ning asub filmi "8 MILE" kombel võidu räppima. Eks ikka tümps taustaks, üks võtab aega, teine lajatab ropult rasket elu kolmandale näkku, kuni saabub viimase kord teisele vastu panna. Seesugune vaade avanes ühikaaknast vene räpikultuuri tõestuseks.
Seinakaunistustusi leidus teisigi. Näiteks oli ühe kirjutuslaua ette seinale kleebitud ajakirjadest väljalõigatud värvilisi fotosid mitmesugustest praadidest, dessertidest, salatitest. Ehk niisugune veider teguviis aitas vaesel tudengil oma õppimise eesmärki au sees hoida, et kui ta nüüd rajult tuubib, siis saab ka tema kunagi endale rasvast seakintsu lubada. Või kes teab.
Omamoodi võlu oli sel ühikal. Nostalgiline, tohutu inspiratsiooniallikas, milles on palju vanu mõtteid puhastamata jäänud. Niisugust unenägudeparaadi, nagu seal magatud öödel, pole ma kunagi näinud. Nii teadlikud kui teadmata mõtted-tunded said lahti kistud, metafoorselt unenäokeelde tõlgitud, miskine näidendki lavastatud, Cremasteri stiilis sürrealistlikud seiklused läbi elatud.
Narva vesi muidugi juua ei kõlbanud. Bakterite tõrjeks on sealne vesi läbi klooritatud, seetõttu kõndisime vahemaid, poevesi pudeliga kaenlas.

Sedamoodi pinnapealselt nähtuna algas Narvas Eesti alles siis kui olin sisenenud Hermanni linnuse müüride vahele. Seal nägin eestlasi, sepp Ivar Feldmann oma sellidega, keraamikud ja käsitöölised Põhjaõuel, muuseumitöötajad, eesti turistid, eesti ajalugu.

Milline teie Narva?

Sai sai saia kannikasse,

jätis jättis jäätist järele.

oh seda hullu ilmakära
sääsed sõid mu jalad ära
võtsin viimse viinapära
kärmes pidusära päras
mõte hüppas mõttest ära
tuli minna koju ära
pole ma ju mingi mära
olen ära, ära, ära

käte pääl sain väravas
kell neli öösel täna vast


kodu uksest sisse

Sulgen silmad,
et sind paremini näha,

mu sõber,
mu toetus,
mu arm.

Vajun unne su rüppe
kui jäätis soojas lapsesuus.

Homme, 21.juunil kutsub TARTU KULTUURITEHAS meid külla!

Talgud kell 12.00 vana Pärmivabriku hoovil Pärna tänavas.

Avanäitus "ART BRUT" avatakse kell 19.00 -NG TARTU RAUDTÜNN esitleb-


http://www.tartu.kultuuritehas.ee/