Linnas ja enamasti siseruumides asjatades ikka kevade saabumise erinevaid nüansse looduses vist ei taju, nii nagu maainimene seda teeb. Viisin lapse hoidu ja siis vahtisin lastehoiu tagaaias valgetest õitest vahutavat, sumisevat ja liblikatega ehitud kirsipuud pea õieli, tükk aega nagu juhm. Kas tõesti juba? Ja et seda ilu peab sisse hingama, see ei kesta kaua. Praegu, nüüd.
pühapäev, 20. mai 2018
Tartu Jaapan
Linnas ja enamasti siseruumides asjatades ikka kevade saabumise erinevaid nüansse looduses vist ei taju, nii nagu maainimene seda teeb. Viisin lapse hoidu ja siis vahtisin lastehoiu tagaaias valgetest õitest vahutavat, sumisevat ja liblikatega ehitud kirsipuud pea õieli, tükk aega nagu juhm. Kas tõesti juba? Ja et seda ilu peab sisse hingama, see ei kesta kaua. Praegu, nüüd.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest Kristina Viin Õigeusu müstiline te...
-
Lugesin Aldous Huxley esseed "Taju uksed" (Vikerkaar 10/1991). 53. aastal manustas kirjanik indiaanlaste püha narkootikumi meskal...
-
Autorist Kirjanik Lao She Kodanikunimi Shu Qingchun Sündis 3. veebruaril 1899. aastal Pekingis vaesunud mandžu aadliku, keisri kaar...
-
Üks uurimustöö India usundite arvestuse tarbeks. Ülesehituselt mitte ehk kõige õnnestunum, aga panen selle ka siia. Tartu Ülikool ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar