esmaspÀev, 30. aprill 2018

Rafael

Rafael

Mul sÔidavad siin rongid.
Paar igatsevat vilistust ja mĂŒrin,
siis jÀlle vaikus, Ôrnroheliste lehtede sillerdus vaid.
Keedan vastu hommikut paar muna, siis vÀike puder, palju vett.
Ja palved. Viimasest joomingust on olemine veel habras.
Saatsin piiskopile sĂ”imukirju, nĂ€ppisin ĂŒht naist.
Selle joomingu kĂ€igus lĂ€ksin viie inimesega tĂŒlli.
Üks sĂ”imab mind saatanaks, raisk. Tunnen sĂŒĂŒd,
ei tunne sĂŒĂŒd. Ma ise kannatan selle all kĂ”ige enam.
Mul on oma enesekesksusest enamvĂ€hem kogu aeg sĂŒda paha.
Inimesed arvad, et olen paha, aga Jumal, minu Jumal seda nii ei nÀe.
Jumal on mu arm, mu ainus, PĂŒha Vaim! Ja siis veel tema.
Millised on ta silmad, kui ta nÀeb, et olen jÀlle purjus!
Olen ĂŒksi, ĂŒksi, nii kohutavalt ĂŒksi!
Kogudust mul enam pole. Raisk! Ja mis munk ma ka olen.
Aga nĂŒĂŒd aitab, ĂŒks vĂ€ike kohv ja siis hakkan Masingut lugema,
istun oma laua taha nagu vana Masing ise. Voh nii. Jeremija!
VÔi vahiks enne veidi porri? Ahh, lÀhen vaatan, mis sÔbrad teevad,
Joakim ja tema naine.
Nemad on ometi tÀiskasvanud inimesed.

*

Anton

Ma ei tea, mida nĂŒĂŒd teha. Kas rÀÀkida oma naisele vĂ”i ei?
Ah, me teeme Lolaga nĂ€dalase moratooriumi. KĂŒlmutame oma Ă”nne.
Ainult mÔneks ajaks, ei saa ju niimoodi seljataga petta!
Aga ma olen nii armunud. Mu kullake! Tahaks pista oma pea su hÀbemeluule,
puhata seal, suudelda su pÔlve, raseerida hÀbet. Mu lepitus. Kuidas sa vÔtsid mind vastu,
vĂ”tsid mu kaissu, kui olin sisemiselt verest tĂŒhjaks jooksmas,
nii mÔttetu nÀis kÔik. Vein voolas sinu sÀÀrimööda alla, selle suudlesin kÔik Àra.
VÀljastpoolt nÀib see meie lugu nii Ôudne, vÔib-olla ei lastagi meil siin linnas elada.
Peame kolima Haapsallu, ostma vÀikse maja vaatega merele. Aga seestpoolt,
seestpoolt on see kÔik nii ilus, seda pole vÔimalik seletada, mis meid seob.
Me ei pea isegi rÀÀkima. Me peade kohal kiherduvad erilised antennid,
vÀrvilised hellad tundlad, kosmilised krimblid, millega haistame teineteisest kÔik.
Ahh, kui magus sa olid eile tagant, mu Ôrn hirveke! Millal sa juba kirjutad?
Aga ma ei saa sellest kÔigest oma naisele rÀÀkida,
ma tean, et ta saab vÀga haiget.

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.