teisipÀev, 25. oktoober 2016

vastköetud ahju vastavatud lÔÔrist

vastköetud ahju vastavatud lÔÔrist
kostub valusat oigamist kĂŒlmas sĂŒgisöös
palavikusegane laps nÀitab hirmunult
nĂ€puga tĂŒhja seina: „miks tal on saba ka“
meenub ĂŒks sugulane, kes suri noorelt
naise vÔttis, kaks poegagi sai, aga kÔndis purjuspÀi
kĂŒlast kĂŒlla pikki vahemaid ja jĂ€i auto alla.
ĂŒkskord oli paranormaalsetest nĂ€htustest juttu
ja noormees ĂŒtles: muidu pole midagi, vot,
aga kui juba mingit maali unes nÀitama hakatakse,
siis on asi kahtlane. olin laps ja see jÀi mulle mÔttesse.
vÀhkresin mÔne aasta eest raskel ajal deliirses seisundis voodis,
kui ĂŒks metsaline kapjadega mööda mu seinu mĂŒttas ning seejĂ€rel
mulle kallale tormas. tegin seinale risti, kuid ta oli tagasi.
ja kui teda lÔpuks vihaga kÀgistasin, vÔttis ta mu lapse nÀo
ehmatusest lasksin lahti. laps aga magas rahulikult
hoopis teisel pool.
varsti ilmus minu vaimusilma kaks selget pilti, kaks valikut:
kÔigepealt suur punane lÀhivaates nÀgu,
kollased silmad kiiskamas ja naelu tÀis löödud pea.
kuid teine pilt oli hea: roheliste puude all sametrohelises kleidis
istus naine, kel oli kÀes valge vesiroos ja kergelt langetatud pea.
kummardusin tema kohale, et nÀha seda Ôit.
tĂ€na kerkis ĂŒles see nĂ€gemus
jooksen veeklaasiga haige lapse ja arvuti vahet
kerin sĂ”rmega mööda internetti – Kuanyin – kas vĂ”is see olla tema?
kust vÔisin teda teada? avalokiteƥvara, kaastunde ema
helendav lootos ja veepudel kÀes.

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.