Me säeme su jüripäivast pääle säädüst perrä Palanumäele peremehess, teeme asja kinmäss, kost ma säändsel kehval aal uut peremiist lövvä. Tuu lämmä maa jutt jätä õkva ääga maha, uneta ärä nigu kuri uni. Mesta muud omgi kui unenägu, piiblist kokku loetu. Üits asi om elu, tõne asi unenägu. Talumiis tekku oma tüüd, aagu oma asja, unenäo jäägu vilussohvele. Takan Saksamaal ollev serätse mehe, patsiirvät liina pidi, õbeotsaga toki käen, jooniku püksi jalan. Näil ollev elu traum nink trang, sääl om maa lämmämb kah kui meil, võip niisamate ümbre lökerdädä, aga me piäme tüüd murdma, muidu ei elä ärä.

M. Traat "Puud olid, puud olid hellad velled"