laupÀev, 22. oktoober 2011

Jim de Korne „PsĂŒhhedeeliline ĆĄamanism" 
Toredaid lÔike.


KolmemÔÔtmelise ruumi seisukohast on loogiliselt absurdne, et anum oleks vĂ€iksem kui see, mis tema sees on, kuid teisi mÔÔtmeid vĂ”rrandisse tuues pole see sugugi vĂ€ltimatu jĂ€reldus. Teine vĂ”imalus seda ette kujutada on mĂ”elda ruumist/ajast kui sisemise lĂ”pmatuse „vĂ€lisest” projektsioonist. Kujutlege, mida tunneks kahemÔÔtmeline olend, elades ĂŒhel kuubi kuuest tahust. Kuigi ta ei tajuks seda vahetult, puutuks tema maailm kokku viie nĂ€htamatu kahemÔÔtmelise „universumiga”, mis sarnanevad tema omaga ja millest igaĂŒhes elab ainulaadne olendite populatsioon. Kujutlege seda nĂŒĂŒd pahupidi pööratuna kolmemÔÔtmelisena ja te saate intuitiivselt aru, kuidas me sissepoole, teistesse mÔÔtmetesse pÀÀseme.

Et tunnetada tegelikult kolme mÔÔdet "objektiivselt", peaksime neid tajuma vĂ€ljastpoolt, "perpendikulaarsest" mÔÔtmest, see tĂ€hendab neljandast ruumimÔÔtmest." Neid ideid ĆĄamanistlikku mudelisse paigutades nĂ€eme, et inimeste jaoks on kolme- ja vĂ€hemamÔÔtmelised ruumid "vĂ€lised" ja rohkem kui kolmemÔÔtmelised "sisemised". SeetĂ”ttu on meie jaoks kĂ”ik rohkem kui kolmemÔÔtmelised ruumid vaimsed vĂ”i hingelised. Sellest jĂ€reldub, et kolmemÔÔtmeline olend kogeks neljamÔÔtmelist olendit subjektiivselt kui sisehÀÀlt vĂ”i meelepetet, kui sisemist nĂ€htust. Peatu hetkeks ja pĂŒĂŒa kujutleda neljamÔÔtmelist ruumi. See on siinsamas su kĂ”rval, kuid suunas, mida sa ei saa nĂ€idata. ÜkskĂ”ik kui hĂ€sti sa end ka ei peida, neljamÔÔtmeline olend suudab sind alati suurepĂ€raselt nĂ€ha, nii vĂ€ljast kui seest.

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.