pĂŒhapĂ€ev, 27. veebruar 2011

Varesed peksavad

VARESED PEKSAVAD end
vastu varahommikust udu,
justkui pÔgeneks sÔja eest.
Ma magan ikka veel.
No kuidas sa ei oska, no kuidas ei suuda
siis luua! Maailm juba ammu ootab,
hammas verevil, ihu elevil, et su kurvastusest juua
end silmini tĂ€is: ”Jah see on midagi! Vohh see on midagi!”
pĂŒherdaks parv ruigavaid kriitikuid
su uusimas okses.

Ei suuda armastadagi.
Parv pĂŒherdisi on rĂŒĂŒstanud su templigi.
Ei kÔlvanud sina, ei kÔlvanud nemad.
Kuskil sĂŒgaval lekib juba ammu.
Ja aeg mÀngib oma vÀikest kurja kremplit,
kuidas me kÔik nii erinevaks kasvame.
Leia siis see.

PĂ€ike on ammu loojas.
Ma magan ikka veel.
Vahel on tunne, et ma ei Ă€rka kunagi ĂŒles.
Peksan end kildudeks vastu sĂŒdaöist ollust.
Veri tÔmbub pruuniks. Ma lÀmbun. Mul on hirm.
Kes sa oled? Kus sa oled kui need mustad linnud
kriiskavad jÀiste akende taga mu
tinaraskes unenÀos?

Kas keegi teine saab mind pÀÀsta
mu enese vanglast?
Avada aken, viia mind sĂŒles
vastu pÀikese heledat tÔusu,
ajada ĂŒles.
Ükskord ometi
Ă€rgata ĂŒles.
Lasta lahti.

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.