neljapÀev, 5. august 2010

facebook on edumaailm
pÀevast-pÀeva laigid sÔprade postitusi
neid kes on sinust edukamad, ilusamad, vaimukamad
ja laigid iseennast siis kui sind laigitakse
nagu pÀriselus

aga sellest ei maksa kunagi kirjutada
et oled kurb vÔi vÀsinud vÔi hirmunud
seda ei laigi keegi
inimesed armastavad rÔÔmsaid ja edukaid
energiad kanduvad ju edasi
ka facebookis

mĂ”ni ĂŒksik sĂ”ber tuleb pĂ€riselus
ĂŒtleb kullake sa oled nii kinnine
oma teeseldud avameelsuse maski taga
tahan nÀha sinu kurbust ja vÀsimust ja hirme
tahan sind pÀriselt tundma Ôppida


***
LÔhn

Koristan. Pakin oma riideid lahti ja kokku,
suuremast kapist nĂŒĂŒd juba vĂ€iksemasse.
Hilpe on palju,
hulgima jao tahaks minema visata.
Ja lugematud tĂŒhised mĂ€lestused koos nendega.
Edasi, ikka edasi.
Üks seelik on nii kena,
ainult pihast poole kitsam kui ma ise.
Aga Àra ei viska, ehk kunagi,
ehk ĂŒkskord olen poole kergem ja astraalsem,
lihtsam ja sujuvam.
Ühel kleidil on Itaalia lĂ”hn, kauni mĂ€gilinnakese lĂ”hn.
Selle viskan Àra, liiga rÀbal on ta, liiga narts.
Ühel sallil on selle mehe lĂ”hn veel kĂŒljes,
tema kodu lÔhn, eduka ja ilusa elu lÔhn.
Kuidas vÔiksin seda maha kanda?
Nagu reliikvia pistan ta kappi,
kuigi ei tea, kas ka kannan.
Ühel jakil on teise mehe lĂ”hn,
tummise higi ja seikluse lÔhn.
Selle peaks kĂŒll Ă€ra pesema,
ehk kunagi Ônnestub tagasi anda,
kĂŒlma eest selga voolitud kalts.
Ja vanaema lÔhna,
vanaema kingitud rÔivaste peent lÔhna,
puhta ja vÀÀrika kodu lÔhna
vÔiks hingama jÀÀdagi.
Enamusel neist on ikkagi minu lÔhn,
pesupulbri ja seismise lÔhn,
talve ja suve lÔhn,
segaduse ja selguse lÔhn,
aegade hais.
Peseks nad kÔik Àra ja asetaks kappi
vÔi topiks suurde musta kotti
ja viskaks kÔik minema.
VÔi paigutaks iga hinguse
omaette karpi,
seoks uhke punase paelaga kinni
nagu kingitused, mida ema
vastu jÔuluÔhtut hoolega pakkis
kui olime vÀikesed.
Niimoodi ma kĂŒkitan
kirevate hunnikute vahel
nagu sombune siil piimakausis,
suveleitsakust umbne ja higine,
aegade vahele kinni kiilunud.

***
(2009)
saame kord kokku ja lÀheme lahku
elu on unelm-ei otsa ei ÀÀrt
kui mina mĂ€letaks enese sĂŒndi
teaks oma surma ma peast juba ka

lÀheme kokku-saame kord lahku
unelmais nÀen oma otsa ja ÀÀrt
mina tean peast ju, et varsti ma sĂŒnnin
ja mÀletan paljusid surmasid ka

***
(2009)

Ôues on jahe
ja ilm on sompus
aga tuju on lahe,
sest rÔÔmsaid pilte
maalib meile
marko kompus

:D

1 kommentaar:

nuhvak ĂŒtles ...

need kaks keskmist olid vÀavÀgavÀga head. ja see viimane oli eriti lustlik. ;D

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.