reede, 24. oktoober 2008

Vaatasin just filmi "Leaving Las Vegas" Nicolas Cage'i ja Elisabeth Shuega peaosades. Film alkohoolikust ja prostituudist, kumbki oma viimast hingeleeki elus hoidmas/kustutamas?. Mind valdas hirm ja ahastus. VĂ”tsin kohe Albertiga ĂŒhendust, et just temaga rÀÀkida, et ennast tuulutada. Alps loeb mingit ulmekrimkat ja lĂ€heb varsti magama. Olekski mĂ”ttetu talle keset ööd kĂŒlla minna, pealegi on mul tarvis homme ĂŒsna varakult tĂ”usta. Aga ma lĂ€hen ikkagi vĂ€lja, mul on vaja seda jalutuskĂ€iku teha. Und ei ole. Kell on 1:30.
2:30
KĂ”ndisin end tĂŒhjaks. Ega ma suurt midagi enda jaoks vĂ€lja ei mĂ”telnudki, ainult sĂ”nad "distsipliin" ja "alandlikkus" tulid meelele. Kui domineerivad need, siis on minuga kĂ”ik korras. Kuid kui lasen endal olla kaootiline ja uhke, siis vĂ”ib persse minna. Tavalised religioossed soovitused, mis seal salata. Et olla heades suhetes iseenda, tööga, kunstiga, suhetega jne, vĂ”iks kasvatada distsipliini ja alandlikkust.
Üks tuttav ema ĂŒtles kord, et kĂ”ige olulisem on Ă”petada lapsele, kuidas oma emotsioonidega ĂŒmber kĂ€ia. Ma kah kantseldan siis last iseendas ja pĂŒĂŒan talle Ă”petada, kuidas rahutust mĂ”ista ja talitseda. Nagu me kĂ”ik.

Kommentaare ei ole:

Orientalistikaring

Septembrist alustas Tartu Ülikooli peahoones orientalistikaring, mida korraldan. Logo aitas teostada Liisa Murdvee; idee: Kristina Viin.