Olin õhtul kodu poole võnkumas, kui silmasin Rüütli tänaval üht pika halli habemega ätti seinanajal kössitamas ja kangemat lürpimas. Temast möödus kolmene noormeeste kamp. "Höh-höh-höh," räuskas vanamees, "mis te arvate, et eluks ajaks lähete naist võtma väi? Mis te arvate, et eluks ajaks võetakse naist väi?" Poisid ei teinud väljagi, kõmpisid edasi. Ätt viskas lonksu valget kõrist alla ja ruigas neile järele: "TUNNETE LEEVENDAMISEKS võetakse naist, nikutakse läbi ja köik! Krt raisk...höh-höh, köh-köh!" Vaatasin talle korra järele ja kõndisin edasi.