Lihtsad asjad, siirad tunded.

Seiklen Tartu ja Tallinna vahet.Vaja koolis käia, tarvis näitusi külastada(viimati Orlan-Eestis!). Elu on päris tore.
Aga mõte liigub ka Võrumaa poole. Ikka ja jälle meenub tore koerake, Lotte, kes mind ootab.
Jällenägemised on rõõmupöörased, pikalipillavad. Koer ei ole loll- kaks kuud pole nähtud-, aga mäletab! Ja kiunub. Ja hullub.
Kui esmane vaimustus möödas on, tirib Lotte mind mööda küla kondama, võsavahele, tihnikuisse ja lagendikele. Koos on tore maid avastada, mööda mättaid nuuskida. Joovastavad tunnid mälusoppides.
Kui metsas käidud, on silm selgem, hing helgem, ise endale lähedam. Maalaps jääb maalapseks.

Fotod suvest 2006.