teisipäev, 24. detsember 2013

teisipäev, 22. oktoober 2013

kelle kõrd om kelle kõrd om sõtta minnä´,
sõtta minnä' sõtta minnä', sõtta jäiä':
velitsil vai velitsil vai sõsarilla.
Sõsaral om sõsaral om sõtta minnä',
velel kolmõl, velel kolmõl kodo jäiä'.

esmaspäev, 26. august 2013

Aksel Johanson

 
Minu isa vanaisa Alberti õde Hanni ehk Johanna Viin läks Nursist Tsooru August Johansonile naiseks. Nende poeg Aksel oli maalikunstnik ja õpetaja. Kohtusin Tsoorus Aksli geneetikust tütre Anne ja tema lastega ning Anne ema Ainoga, kes siin vana talukohta korda säevad...
 

Aksel Johansoni diplomitöö "Rehepeks mõisas" http://de.slideshare.net/amenert/aksel-johanson-threshing-in-a-manor-1953
Oponent Boriss Bernstein leiab töös "suuri puudusi" (nõuka režiim...)

"Teine inimene, kes on mind kindlasti mõjutanud, on olnud Aksel Johanson, kes oli pioneeride palee kunstiringis mu maali- ja graafika­õpetaja. Tema oli suur kalamees, tagaruumis olid tal kalamarja purgid kunstimaterjalidega läbisegi riiulis. Küünealused olid tal mustad, kalasoomused kitlirinnal, kõht nii suur, et särgi kaks keskmist nööpi ei ulatunud kinni. Tüdrukuna ma ikka vahel pööritasin selle peale silmi, aga hiljem olen hakanud teda üha rohkem hindama. Tema õpetas meile seda, mis on lõppude lõpuks tähtis. Mitte otseselt, aga sellega, kuidas ta midagi tegi. Ta luges meile vanu muinasjutte, illustreerisime liivlaste aabitsat ning tegime papist ja õlivärvist sügavtrükiplaate. Tal ütles välja päris palju sellist, millesse ma usun.”(T. Jürves Õpetajate Leht 17. sept 2010) :-)

reede, 5. juuli 2013

14. Lätete pääl Tsoorus


Ühed toredaimad Lätted. Seltskond oli ühtne, lõbus ja soe.
Hämarikus ilmus kõigi üllatuseks Tsooru Mehis Heinsaar jalgrattaga. Pildilt puudu peale Mehise Kristi Haljasoks, Kristjan Piirimäe, Leo Luksi kaasa lapsega, Sylva ja laps. Pildistas Liiso Plats
 Seminarile jõudis ka Valdur Mikita imeilusa ettekandega teemal "Inimkonna lõunaeesti päritolust ehk kuidas Aadu ja Eevi paradiisi kihutati".
Aitäh Carolinale taimetoidu töötoa eest, Vahurile, Marele, aitäh kõigile! Oli rõõm näha koos nii palju toredaid andekaid inimesi ja nagu Ilves fb-s pildi allkirjaks kirjutas - "õnneks ei kukkunud täpselt sellesse kohta sel hetkel meteoriit."

reede, 21. juuni 2013


roniroos õitseb akna all
see mind ei liiguta
on suvi ja
see mind ei liiguta
järves vonklevad
limased kaanid
kes ei ulatu minuni

ma parem end üldse ei liiguta
et taluda olemist ometigi

ei enam ei liiguta
ei vaju unne sinu kaisus
ei tunne sinu naeratusest
hella joobumust
ei silita su pohmelusest
särisevat pead

unes niidan
nüri vikatiga naati
miski siiski justkui liigutab vaikselt
nagu künniatra mind
mööda videvikku
tummalt järel veab


 

 

esmaspäev, 15. aprill 2013

Maja lugu


Läinud sügise hakul ostsime ema ja pojukesega järveäärse majakese koos paari kõrvalhoone ja kena vaatega Tsooru mõisapargile. Siit 9 kilomeetri kaugusel Sänna mõisas sündis kirjanik Juhan Jaik. Kui trükkisin google´isse märksõna "Ööbiksaare", et leida mingitki teavet üle saja aasta vanuse majakese kohta, selgus, et siin, Tsoorus, Karula rahvuspargi külje all elas tema nimekaim, veel üks Juhan Jaik. Ainsa vaste "Ööbiksaarele" leidsin leheküljelt okupatsioon.ee.


JAIK, Juhan, Karl s. 1897 Võrumaa Lepistu v. Kivisaare t., 6 kl., talunik, arr. 17.09.44 Tsooru k. Ööbiksaare t., trib. 11.10.44 §58-1a, 58-11; surmaotsus, surn. 22.12.44. Oli Kaitseliidus ja Omakaitses.

JAIK, Helene, Jaan s. 1900, eluk. Võrumaa Lepistu v. Ööbiksaare t., asum. erin. 08.10.49; Irkutski obl. Irkutski raj., vab. 29.02.60. [4294N]

Jaik, Linda, Juhan, tütar, s. 1929, ENSV RJM otsus 12.03.49, mitte küüditatud.
Talunik Juhan Jaik arreteeritud ja tapetud 44. aastal, Helene, tema naine (?), saadetud asumisele Irkutski oblastisse.
Pärast seda on majas järgemööda elanud kolhoositöölised, kuni üks neist selle omale päriseks ostis ja siia oma perega kodu lõi. Kuni armas vanem naisterahvas otsustas kolida oma laste ja lapselaste juurde, aidata oma pojal uut kodu soetada ja müüa see koht minu emale.
Ilus kant, taamal metsad ja talud. mõisahooneist ja pargipuudest on palju säilinud. Samamoodi pole siit kuhugi kadunud ka kolhoosiaegsed hooned ja varemed. Nõukaaja hõngu on ohtrasti tunda, kohati ka mentaliteedis.
Ma pole veel vanemate inimeste käest uurimas käinud, kes need inimesed ikkagi olid, kes selle maja ehitasid, kes oli see Juhan Jaik, kes maha lasti, mis toimus, aga tahaksin seda teha. Võib- olla külastan kedagi, kes midagi veel mäletab. See on ikka õudne, et kunagi on inimesed oma kodudest minema saadetud, maha tapetud. Ja siis elavad võõrad sees. Ja nende järglased - ent milles nemadki süüdi on. Tekivad veidrad tundmused. Majadel on oma lood rääkida...
Täna leidsin kuuri najale laotud mädanenud aialippide vahelt risu seest niisuguse sildi, kunagine kuulus? kleeps:
 
 
 

 

reede, 8. veebruar 2013

O,O


kui oled väljas
on kummitus sees
kui oled sees
on kummitus väljas
aknast ikka keegi nagu vaataks
opeegelduste paljususeso
kaks silma õlga kätt
kaks poolust
ja keskel
 võõras
tume tuum
vertikaalne
bilateraalsümmeetria
üks ilus eeldus
skekket esuvdaetteadvuse tekkeks
meele
petteks

 

 

 

teisipäev, 1. jaanuar 2013

Manas

pärimus kangelasest
kirgiisi eepose Manas ümberjutustus ja runod
Autor: Peeter Ilus
Toimetanud: Artur Laast
Illustreerinud: Kristina Viin
kirjastus Penikoorem

      Johannes Klimakusest, “Vooruste redelist”, pisarate annist ja armastusest   Kristina Viin           Õigeusu müstiline te...